Kuningas Arthuri Gala 2001

11. jaanuaril 2001 Estonia Kontserdisaalis

Vaata kontserti!

Vaata pilte!

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Eesti Poistekoor

dirigent VELLO PÄHN

solistid:
JESPER KEMI (tenor, Rootsi)
HANNU NIEMELÄ (bariton, Soome)
MART MIKK (bass)

Kuningas Arthuri Gala patroon
TOOMAS SAVI

Väikerahva jaoks on sport lahutamatuks osaks kultuurist ja rahvuslikust identiteedist. Siiani puudub pikkade talisporditraditsioonidega Eestis suusahüppemägi, mis võimaldaks lisaks kaasaegsetele treenigutingimustele korraldada maailmatasemel tiitlivõistlusi. Neljanda KUNINGAS ARTHURI GALA piletimüügist ja annetustest kogunenud 75 000 krooni oli esimene reaalselt laekunud summa normaalmõõtmetega suusahüppemäe ehitamiseks Otepääle.

“Suusamaailm loodab kogu südamest, et Otepää uues suusakeskuses oleks peagi võimalik korraldada kõrgetasemelisi võistlusi lisaks murdmaasuusatamisele ka suusahüpetes ning kahevõistluses. Kogu maailma suusatajad soovivad oma sõpradele Eestis unustamatuid hetki Kuningas Arthuri Galal.”

Gian-Franco Kasper
FISi president

Suuremaid rahalisi annetusi tegid:
Eesti Komitee Stockholmis
Otepää vald
Kemira Agro Eesti AS
Suusahüpete ja Kahevõistluse Veteranide Klubi
T.E. dr Gerhard Enver Schrömbgens
Mehis Luik
Gennadi Luzhkov
Raivo Reisenbuk
Kalev Lepik

Toetajad:
Finnair
Hotell Viru
EV Kultuuriministeerium
LEGO
Nõmme Suusaklubi

Koostööpartnerid:
Eesti Kontsert
Eesti Suusaliit
Eesti Televisioon
Estonia Selts
Frens Catering
OÜ Hiidel
Klassikaraadio
Kontuur Leo Burnett
Suur Eesti Raamatuklubi
TELE2

JESPER KEMI (tenor) nimi on Rootsis esile kerkinud alles paari viimase aasta jooksul. Põhja-Rootsist pärit 33-aastase tenori kontserdid ning Stockholmi Ooperikooli lavastustes esitatud rollid (Rodolfo, Hoffmann jt.) on saanud Stockholmi muusikaringkondades väga hea vastuvõtu osaliseks. Kooli lõpetamisele 1999. aastal järgnes õnnestunud debüüt G. Verdi ooperis “Maskiball”.

HANNU NIEMELÄ (bariton) lõpetas 1983. aastal Helsingi Sibeliuse Akadeemia nii kantori, orelimängija, laulja kui ka lauluõpetaja erialadel. Seejärel siirdus ta Saksamaale, kus töötas ühtekokku viies ooperiteatris, olles samal ajal pidev külaline Soome Rahvusooperis ja Savonlinna Ooperifestivalil. Viimastel aastatel on Hannu Niemelä laulnud peaaegu kõiki Verdi suuri baritonirolle Rigolettost Jagoni üle kogu Euroopa, l isanduma on hakanud ka mitmeid helden-baritoni osi Richard Wagneri teostes.

MART MIKK (bass) on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi ja Sibeliuse Akadeemia Helsingis. Vabakutselise ooperilauljana on ta esitanud üle kolmekümne ooperirolli kuueteistkümnes eri teatris, neist põhilise osa Soome ooperiühingutes ja kuuel suvel Savonlinna Ooperifestivalil.

VELLO PÄHN töötas pärast õpinguid Tallinna ja Peterburi Konservatooriumis kaheksa hooaega Rahvusooperis Estonia, millele on järgnenud vabakutselise dirigendi karjäär paljudes teatrites (Milano La Scala, Berliini Riigiooper, Savonlinna Ooperifestival, Dresdeni Semperoper, Göteborgi Ooper jt) ja kontserdisaalides mitmel pool Euroopas, USA-s ja Jaapanis. Alates 1988. aastast on Vello Pähn regulaarne külaline Pariisi Rahvusooperis, alates 1992. aastat seob teda tihe koostöö Hamburgi Riigiooperiga. Mõned aastad tagasi juhtis Vello Pähn Eesti Muusikaakadeemia ooperistuudiot, viimased neli hooaega oli ta Kuopio Linnaorkestri peadirigendiks Soomes. Möödunud hooajal juhatas ta Puccini Madama Butterflyd ning Donizetti Armujooki Berliini Riigiooperis, samuti sai teoks tema debüüt Viini Riigiooperis. Järgnevatel hooaegadel seovad Vello Pähna jätkuvad lepingud Hamburgis, Berliinis, Pariisis ja Milaanos.

EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER kutsuti esimest korda kokku detsembris 1926. Väikesest raadioorkestrist Eesti esindusorkestriks kasvanud ERSO repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisaja heliloominguni sh Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Eduard Tubina ja Lepo Sumera sümfooniliste teoste esmaettekanded. 100-liikmeline ERSO annab tänapäeval aastas umbes 60 kontserti, esitades tavaliselt kolm kuni neli uut kava kuus. ERSO salvestab regulaarselt muusikat Eesti Raadiole ning on teinud koostööd plaadifirmadega Virgin Classics, Alba Records, BIS, Antes Edition, Globe, Signum, Ondine, Finlandia Records, Consonant Works ja Melodija. Viimastel aastatel üha enam tähelepanu pälvinud plaadistused kulmineerusid 2004. aastal võidetud eesti muusikute esimese Grammyga koos tütarlastekooriga Ellerhein ja Eesti Rahvusmeeskooriga orkestri loomingulise nõustaja Paavo Järvi dirigeerimisel. Märtsis 2006 valiti ERSO poolt salvestatud Edvard Griegi “Peer Gynt” BBC Music Magazine 18 000 lugeja poolt aasta parimaks heliplaadiks orkestrimuusika kategoorias.
Läbi 75-aastase ajaloo on ERSO peadirigentideks olnud Olav Roots, Paul Karp, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ning aastast 2001 Nikolai Aleksejev.

RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOOR alustas tegevust 1971. aastal RAM-i poistekoorina ja kandis üle kümne aasta Eesti Poistekoori nime. Alates 1997. aastast kuulub koor Rahvusooper Estonia koosseisu. Koori asutajaks oli professor Venno Laul, kes juhtis koori tegevust 30 aastat. 2001. aastal asus koori kunstilise juhi ja peadirigendina tööle Hirvo Surva. Rahvusooper Estonia Poistekoor töötab kooristuudiona, millel on neli koosseisu: põhikoor, B-koor ja kaks õppekoori, kus vokaalkunsti omandavad kokku 140 andekat noort lauljat. Põhikoor töötab klassikalise segakoori printsiibil, kus häälemurde läbinud poisid jätkavad laulmist juba tenorite või bassidena. Kooril on suuri teeneid eesti muusika tutvustajana ja klassikalise muusika esitajana nii kodu- kui välismaal. Koor on pälvinud vaimustatud vastuvõtu paljudes Euroopa riikides, Kanadas, USAs, Austraalias, Jaapanis ja mujal. Koori repertuaari krooniks on vokaal-sümfoonilised suurvormid (B. Britten Sõjareekviem, I.Stravinski Psalmide sümfoonia, C.Orff Carmina Burana jt.), mida on lauldud maailmakuulsate dirigentide käe all. On ilmunud 4 LPd ja 3 CDd. Erakordseks kogemuseks võimekatele laulupoistele on osalemine rahvusooperi lavastustes (Carmen, Boriss Godunov, Ooperimarakratid jt.).

Kava:
Henry Purcell:
Avamäng (KING ARTHUR)

Wolfgang Amadeus Mozart: Der Vogelfänger bin ich ja
Papageno aaria (DIE ZAUBERFLÖTE)

Ruggiero Leoncavallo: Si puo, signori
Proloog (I PAGLIACCI)

Giacomo Puccini: Che gelida manina
Rodolfo aaria (LA BOHEME)

Giacomo Puccini: In un coupe? / O Mimi tu piu non torni
Rodolfo & Marcello duett (LA BOHEME)

Eugen Kapp:
Seppade tants (KALEVIPOEG)

Georges Bizet (1838-1875): Au fond du temple saint
Nadiri ja Zurga duett (LES PECHEURS DE PERLES)

Georges Bizet:
Tänavapoiste koor (CARMEN)

Charles Gounod: Salut! Demeure chaste et pure
Fausti aaria (FAUST)

Giuseppe Verdi: Vanne; la tua meta gia vedo
Jago monoloog (OTHELLO)

Giacomo Puccini: Nessun dorma
Calafi aaria (TURANDOT)

Wolfgang Amadeus Mozart: La mia Dorabella!
tertsett (COSI FAN TUTTE)

Johann Strauss:
Feuerfest-polka

Erich Wolfgang Korngold: Mein Sehnen, mein Wehnen
Fritzi aaria (DIE TOTE STADT)

õhtu juht MART MIKK

In memoriam
TOOMAS UBA
1943-2000