Kuningas Arthuri Gala 2006

18. mail 2006 Jõhvi Kontserdimajas

Vaata kontserti!

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent VELLO PÄHN

Tallinna Kontserdikoor (koormeister ELMO TIISVALD)

Solistid:
JUHAN TRALLA, tenor
GABRIEL SUOVANEN, bariton (Rootsi)
LEONID SAVITSKI, bass

Kaastegev GUIDO KANGUR

Üllatusesinejad:
JULIA GROMOVA ja MARIA VILBERG
(klaver, Jõhvi Muusikakool)

Kuningas Arthuri Gala patroon
TOOMAS SAVI

Üheksanda Kuningas Arthuri Gala tulemusena kogunes hädavajaliku uuringuaparaadi ostmiseks huule-suulaelõhega sündinud laste jaoks 70000 krooni. Sarnaselt kuningas Arthuri ümarlaua printsiibile annab naso-farüngo-larüngoskoobi ning nasomeetri muretsemine väikestele kodanikele oma eakaaslastega võrdsed võimalused pürgida kasvõi näitlejaks või lauljaks – just tänu lapsepõlves tehtud suulaelõhe operatsioonile sai tippnäitlejaks Guido Kangur, kes püüab oma väikeseid saatusekaaslasi aidata, olles patrooniks huule-suulaelõhega laste vanemaid ühendavale mittetulundusühingule “Naerulinnud”.

Meie südamlikud tänud:

Sihtasutust toetab SEB

SUURANNETAJAD
AS Puls Brewery
Olympic Casino

TOETAJAD
DFDS Transport
Eesti Kultuurkapital
Sokos Hotel Viru
Reusner
MAP Eesti
Tallinna Lennujaam
Finnair

KOOSTÖÖPARTNERID
Eesti Televisioon
Eesti Raadio
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Jõhvi Vallavalitsus
Jõhvi Kontserdimaja
MTÜ “Naerulinnud”
Marketing Communication Alliance

MEEDIAPARTNERID
Eesti Päevaleht
SL Õhtuleht
Postimees
Delfi
sekretar.ee
raamatupidaja.ee

JUHAN TRALLA (tenor) on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ja Eesti Muusikaakadeemia viiuli erialal. Tema lauluõpingud said alguse professor Mati Palmi juures Eesti Muusikaakadeemias ning jätkusid professor Gerhard Kahry juhendamisel Viini Muusikaülikoolis, professor Toma Popescu laulustuudios Viinis ja Virgilius Noreika käe all. 1997. aastal võitis Juhan Tralla Grand Prix’ Tiit Kuusiku nim. laulukonkursil, 2003. aastal Grand Prix’ Sabin Dragoi konkursil Timisoaras, Rumeenias. Ta on töötanud solistina Viini Volksoperis ja Deutsches Nationaltheateris Weimaris. Hooajast 2005/2006 on Juhan Tralla vabakutseline solist ja esineb pidevalt Saksamaal ja mujal Euroopas. Rolle: Tamino, Belmonte, don Ottavio ja Idomeneo (Mozarti Võluflööt, Röövimine Serailist, Don Giovanni ja Idomeneo), Rodolfo, Rinuccio (Puccini Boheem, Gianni Schicchi), Almaviva ja Othello (Rossini Sevilla habemeajaja, Othello), Alfred (Straussi Nahkhiir), Alfredo (Verdi Traviata), Sohrab (Tjeknovoriani Rostam ja Sohrab), Tiitus (Mozarti “Tiituse halastus”) jpt. Suurvormide ettekannetel on Juhan Tralla esitanud tenoripartiisid Bachi Missas h-moll, Beethoveni 9. sümfoonias, Mendelssohni teoses Die Erste Walpurgisnacht, Mozarti, Dvoraki, Rossini ja Puccini missades, Haydni oratooriumis Loomine ja Verdi Reekviemis

GABRIEL SUOVANEN (bariton) on sündinud Stockholmis ja õppis laulmist Sibliuse Akadeemias Helsingis. Ta on võitnud mitmeid lauluvõistlusi ning on pälvinud mitmeid mainekaid auhindu (esimene Karita Mattila Auhind, Rootsi Rahvusringhäälingu tiitel “Aasta Solist”, millega kaasnes rida kontserte ning salvestusi.) Vabakutselise lauljana on Gabriel esinenud paljudel Euroopa lavadel: Stockholmi Kuninglikus Ooperis, Kopenhaageni Kuninglikus Ooperis, Kammeroper Schloss Rheinsbergis, Monnaie Théâtre Royal’is, Soome Rahvusooper, Barcelona Liceu Operas, Norra Ooperis ja Savonlinna Ooperifestivalil.
2000. aasta suvel laulis Gabriel nimiosa Tuomas Kantelineni nüüdisooperis Paavo Nurmi, mida esitati Helsingi Olümpiastaadionil, tema rollide loetellu kuuluvad veel Guglielmo ja Almaviva (Mozarti Cosi fan tutte ja Figaro pulm), Valentin (Gounod’ Faust), Morales (Bizet’ Carmen), Sid ja Donald (Britteni Albert Herring ja Billy Budd), Fiorillo (Rossini Sevilla habemeajaja), Bello ja Marcello (Puccini Tütarlaps läänest ja Boheem) ning Silvio (Leoncavallo Pajatsid).
Alates hooajast 2002 liitus Gabriel Suovanen Berliini Komische Operi ansambliga, kus ta laulis Don Fernandot (Beethoveni Fidelio), Papagenot ja Don Giovannit (Mozarti Võluflööt ja Don Giovanni) ning nimiosa Tšaikovski Jevgeni Oneginis. Sel kevadel sai ta palju rahvusvahelise muusikaajakirjanduse tähelepanu Bernis lauldud Kullervo rolli eest Aulis Sallineni samanimelise ooperi ettekandel. Ees on ootamas Onegini etendused Helsingis, Papageno Savonlinna igihaljas Võluflöödis ning ühe kaasaegse ooperi ettekanne Madridi Kuninglikus Teatris.
Lisaks rollidele ooperietendustes annab Gabriel palju kontserte ja ta on salvestanud mitu plaati firmale Ondine.

LEONID SAVITSKI (bass) lõpetas Moskva konservatooriumi muusikakooli ja Gnessinite-nimelise Muusikapedagoogikainstituudi. Aastail 1980–1982 laulis ta Moskva Suures Teatris, aastail 1983–1991 oli ta Rahvusooper Estonia solist. Seejärel töötas Saksamaal Krefeldi Linnateatris (1991–1993) ja Müncheni Riigiteatris (1993–1998). Alates 1998. aastast oli Leonid Savitski taas Rahvusooper Estonia solist. Ta on esinenud ka Soomes, Rootsis, Taanis, Prantsusmaal jm. 2006. aastal pälvis Leonid Savitski oma aastatepikkuse töö ja kõrgvormi eest Georg Otsa preemia, esile tõsteti nii tema osatäitmisi Estonia lavastustes kui ulatuslikku kõrgel tasemel romansiloomingu esitamist.
Leonid Savitski repertuaari kuulus enamik tähtsamaid bassirolle. Estonias laulis ta selliseid osi nagu Zaccaria, Suurinkvisiitor, Filipp ja Banco (Verdi Nabucco, Don Carlos ja Macbeth), Mölder (Dargomõžski Näkineid), Komtuur (Mozarti Don Giovanni), Kaspar, Eremiit (Weberi Nõidkütt), Surin (Tšaikovski Padaemand), Ramphis (Verdi Aida), Lodovico (Verdi Othello), Ramses (Kaumanni Mina – Napoleon!) jpm. Leonid Savitski lahkus meie hulgast jäädavalt 2015. aastal.

VELLO PÄHN töötas pärast õpinguid Tallinna ja Peterburi Konservatooriumis kaheksa hooaega Rahvusooperis Estonia, millele on järgnenud vabakutselise dirigendi karjäär paljudes teatrites (Milano La Scala, Berliini Riigiooper, Savonlinna Ooperifestival, Dresdeni Semperoper, Göteborgi Ooper jt) ja kontserdisaalides mitmel pool Euroopas, USA-s ja Jaapanis. Alates 1988. aastast on Vello Pähn regulaarne külaline Pariisi Rahvusooperis, alates 1992. aastat seob teda tihe koostöö Hamburgi Riigiooperiga. Mõned aastad tagasi juhtis Vello Pähn Eesti Muusikaakadeemia ooperistuudiot, viimased neli hooaega oli ta Kuopio Linnaorkestri peadirigendiks Soomes. Möödunud hooajal juhatas ta Puccini Madama Butterflyd ning Donizetti Armujooki Berliini Riigiooperis, samuti sai teoks tema debüüt Viini Riigiooperis. Järgnevatel hooaegadel seovad Vello Pähna jätkuvad lepingud Hamburgis, Berliinis, Pariisis ja Milaanos.

EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER kutsuti esimest korda kokku detsembris 1926. Väikesest raadioorkestrist Eesti esindusorkestriks kasvanud ERSO repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisaja heliloominguni sh Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Eduard Tubina ja Lepo Sumera sümfooniliste teoste esmaettekanded. 100-liikmeline ERSO annab tänapäeval aastas umbes 60 kontserti, esitades tavaliselt kolm kuni neli uut kava kuus. ERSO salvestab regulaarselt muusikat Eesti Raadiole ning on teinud koostööd plaadifirmadega Virgin Classics, Alba Records, BIS, Antes Edition, Globe, Signum, Ondine, Finlandia Records, Consonant Works ja Melodija. Viimastel aastatel üha enam tähelepanu pälvinud plaadistused kulmineerusid 2004. aastal võidetud eesti muusikute esimese Grammyga koos tütarlastekooriga Ellerhein ja Eesti Rahvusmeeskooriga orkestri loomingulise nõustaja Paavo Järvi dirigeerimisel. Märtsis 2006 valiti ERSO poolt salvestatud Edvard Griegi “Peer Gynt” BBC Music Magazine 18 000 lugeja poolt aasta parimaks heliplaadiks orkestrimuusika kategoorias.
Läbi 75-aastase ajaloo on ERSO peadirigentideks olnud Olav Roots, Paul Karp, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ning aastast 2001 Nikolai Aleksejev.

TALLINNA KONTSERDIKOOR on professionaalse suunaga vabatahtlik lauljateühendus, olles välja kasvanud Tallinna Rahvusvahelise Orelifestivali oratooriumikoorist. TKK on erinevates koosseisudes tegutsenud alates 1991. aastast kuni tänaseni, peamiselt kontserdiorganisatsioonide Eesti Kontsert ja Concerto Grosso, samuti Heliloojate liidu, Haapsalu Vanamuusika festivali, kohalike omavalitsuste ja sponsorite toetusel.
Loomingulise partnerina on esitatud vokaal-instrumentaal suurvorme Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Barokkorkestri, Hortus Musicuse kui ka Orelifestivali Festivaliorkestriga. Peamiselt oleme täitnud seda tühimikku, mis jäi on eesti kultuurimaastikule Eesti Raadiokoori likvideerimise järel. TKK on teinud mitmeid savestusi Eesti Raadiole ja Eesti Televisioonile, samuti osalenud Rahvusooper Estonia Ooperikoori lisakoorina aastatel 1998-2001.
Tallinna Kontserdikoori koosseisus teeb reeglina kaasa eesti lauljate paremik, kuna repertuaari ulatuslik valik varabarokist romantismini (lisaks teosed eesti nüüdismuusikast) seab koori liikmetele kõrgeid vokaalseid nõudmised. Projektipõhine tegutsemine pakub kutseliste kollektiivide lauljatele võimalust esitada alati värskes koosluses uut põnevat repertuaari, samas ka ise arendada ning enda kõrval testida uusi lauljaid kutseliste kooride tarbeks.
Tallinna Kontserdikoori kunstiline juht ning tegevuse initsiaator on Rahvusooper Estonia koormeister Elmo Tiisvald.

Kava:

Gioacchino Rossini (1792-1868):
Avamäng (LA GAZZA LADRA)

Jules Massenet (1842-1912): Pourquoi me réveiller?
Wertheri aaria (WERTHER)

Gioacchino Rossini: La calunnia e un venticello
Don Basilio aaria (IL BARBIERE DI SIVIGLIA)

Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791): Deh vieni alla finestra
Don Giovanni serenaad (DON GIOVANNI)

Ruggero Leoncavallo (1857-1919): Andiam, andiam!
Kellade koor (PAGLIACCI)

Frederik Chopin (1810-1849):
Impromptu As-duur op 29

Giuseppe Verdi: Cortigiani, vil razza damnata
Rigoletto aaria (RIGOLETTO)

Giuseppe Verdi (1813-1901): La donna e mobile
Hertsogi laul (RIGOLETTO)

Georges Bizet (1838-1875): Votre, toast, je peux vous le render
Escamillo kupleed (CARMEN)

Claude Debussy (1862-1918):
Clair de lune

Giacomo Puccini (1858-1924):
2. vaatuse lõpukoor (MADAMA BUTTERFLY)

Wolfgang Amadeus Mozart: Non piu andrai farfallone amoroso
Figaro aaria (LE NOZZE DI FIGARO)

Pjotr Tshaikovski (1840-1893): Kuda, kuda, kuda vy udalilis?
Lenski aaria (EUGENE ONEGIN)

Modest Mussorgski (1839-1881): Kak vo gorode bylo vo Kazane
Varlaami laul (BORIS GODUNOV)

Georges Bizet (1838-1875): Au fond du temple saint
Nadiri ja Zurga duett (LES PECHEURS DE PERLES)

Wolfgang Amadeus Mozart: Heil sei euch Geweihten!
Lõpukoor (DIE ZAUBERFLÖTE)

Õhtut juhtis MART MIKK