Author: kuningasarthur

Traditsioonilisel seltsi jõuluglögil Rahvusooperi Valges saalis anti Tiit Kuusiku stipendium bariton Tamar Nugisele.

Stipendiumiga kaasneb skulptor Edgar Viiese poolt valmistatud pronksist rändauhind, mille kunagi kinkis seltsile Kaido Kuusik. 

Tamar Nugis alustas lauluõpinguid Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Vivian Kallaste juhendusel ning lõpetas 2016. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri Taavi Tampuu lauluklassis. Kevadel 2016 täiendas Tamar Nugis end Sibeliuse Akadeemias, kus tema lauluõpetajaks oli Annika Ollinkari. Ta on osalenud prof. Eva Märtsoni ja Alexander Schmalczi Saksa Lied’i meistrikursustel, samuti on ta osa võtnud Asta Krikščiūnaitė, Margarita Gruzdeva, Jenny Anvelti, Natalja Bogaleva, Peter Konwitschny, Stephan Jörise jt meistriklassidest. Aastast 2020 on ta Rahvusooper Estonia solist.

Eesti ühe silmapaistvama baritoni Tiit Kuusiku (1911-1990) muusikukarjäär sai alguse Pärnu džässorkestris tšello- ja trummimängijana, ent tõeline kutsumus viis Kuusiku Tallinna Konservatooriumi Aleksander Arderi lauluklassi. Tema tähelend algas legendaarse võiduga Viini rahvusvahelisel lauljate konkursil, kus peavoorus esitatud Figaro kavatiini saatsid ovatsioonid ja ta pälvis esikoha kolmandas voorus laulmata. Hiilgava esitusega kaasnes hooajaks 1938/39 leping Viini Volksoperis. Õige pea pärast Teise maailmasõja puhkemist pöördus Kuusik kodumaale tagasi ning alustas pikka ja edukat karjääri Estonia teatris. Tiit Kuusiku repertuaaris oli lüürilisi (Silvio, Jeletski, Almaviva), dramaatilisi (Tonio, Tomski, Scarpia) ja buffo (Figaro, Petruccio) iseloomuga rolle. Lauljale endale meeldisid nii tõsine kui ka koomiline ooper, lemmikteostena nimetas ta „Sevilla habemeajajat“, „Boriss Godunovi“ ja „Rigolettot“, kus oli võimalusi nii lauluks kui ka mänguks.

22. oktoobril avati mälestusmärk Pärnumaal Pulli külas, tähistamaks kohta, kus meie esivanemad elasid juba enam kui 11 000 aastat tagasi. Simson von Seakylli poolt valmistatud koera skulptuur on eriline puuduva purihamba poolest, kuna hammas on arheoloogide poolt välja kaevatud ja muuseumisse viidud!

Samal päeval toimus meie kultuurielus veel teinegi tähtis sündmus: skulptuuri avamisele lisas meeleolu ühtaegu Eesti kõige vanema ning ka kõige noorema koori esimene esinemine avalikkuse ees. Ksenija Grabova dirigeerimisel laulis Estonia Seltsi Kammerkoor päikeselises sügisilmas kolm laulu.

19. septembril sai saja-aastaseks seltsi pikaajaline liige, laulja ja muusikategelane Kulno Raide. Seda pidulikku sündmust tähistati Estonia Restoranis toimunud seltsiõhtul, juubilar oli heas tujus ning täie tervise juures. Muusikalise üllatuse pakkus saksofonist Lembit Saarsalu.

28. augustil avati Viru hotelli ning Estonia teatrihoone vahelisel Pärnu maantee poolsel kõnniteel mälestusplaadid kolme kuulsa estoonlase – Teo Maiste, Mati Palmi ja Sulev Nõmmiku – sümboolsete jalajälgedega.

Mustast graniidist mälestusplaatide autor on skulptor Tiiu Kirsipuu, skulptuuride valmimist toetas aktsiaselts Infortar, tänavasillutisse said plaadid Tallinna Kommunaalameti abiga. Avamisel kõnelesid selle toreda traditsiooni algataja Arne Mikk, Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten ja AS Infortar juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

Meie kultuurilukku tuntava jälje jätnud kuulsate estoonlaste sümboolsete jalajälgedega plaate on teatri ümbruses tänaseks juba 40.

Estonia Selts nimetas helilooja Arvo Pärdi seltsi auliikmeks eriliste teenete eest seltsi eesmärkide saavutamisel. Auliikme sertifikaat anti üle 20. mail Laulasmaal, kui seltsi delegatsioon külastas Arvo Pärdi Keskust.

Lisaks Arvo Pärdile on seltsil veel neli auliiget: dirigent Neeme Järvi, pianist Peep Lassmann, estoonlane Arne Mikk ning Eesti päritolu Soome poliitikategelane ja publitsist Jutta Zilliacus.

Varasemalt on auliikmeteks olnud Veljo Tormis, Roman Toi, Gustav Ernesaks, Jaan Kross, Kalju Lepik, Eino Tamberg, Vive Tolli, Tiit Kuusik, Käbi Laretei, Hugo Lepnurm jt.

18. aprillil austas oma kohalolekuga Estonia Seltsi üldkogu Vabariigi President Alar Karis.

Riigipea ütles oma tervituskõnes: „Estonia Selts on üks võimsamaid kodanikualgatusi, mis Eestis kunagi on olnud ja seda nii vaimult kui tegudelt. Ulatudes tagasi eestluse ja meie rahvusliku iseteadvuse ja -olemise tekkeni, on Estonia Selts tegelenud eesti vaimsete ideaalide ja püüdluste kasvatamisega, liitnud ning ühendanud sarnaste huvide ja väärtustega inimesi, aidanud eestlasi saada haritud kultuurrahvaks.

Ilmselt ei osanud see seltskond käsitöölisi, kaupmehi ja ametnikke üht laulu- ja mänguseltsi 1865. aasta oktoobrikuus Viru tänava korteris asutades aimatagi, millele nad aluse panevad. Et luuakse ühendus, mis kestab üle 150 aasta; mis teostab ühe rahva kultuuri- ja vabaduseunistusi; mis paneb aluse sellesama rahva kutselisele teatrile ja muusikakultuurile; korraldab laulupeo ja ehitab teatrimaja, mille rüpes seadustab Asutav Kogu Eesti Vabariigi. /…/

Kui Estonia 1944. aasta märtsipommitamises hävis, soovis Estonia Selts seda taas üles ehitada. Okupatsioonivõim keelas vastusena seltsi hoopis ära. Praegu pommitatakse ühte teist riiki ja nende teatreid. Aga kui see õudus seal lõppeb – ja ta lõppeb ning headus võidab kurja –, siis tulevad sealsed Estonia seltsid ja ehitavad teatrid jälle üles. Sest seltsid on juba kord sellised. Nad on sitked, tugevad ja täis lootust helgemale tulevikule.

Ma tänan teid, armas Estonia Selts, et te meie ideaale ja püüdlusi läbi aegade kannate, meie rahvuslikku kultuuri edendate ja vaimsust hoiate. Ühele väikesele rahvale on see elu ja surma küsimus. Elagu Estonia!“

Kuna samal päeval sai seltsi taasasutaja ning auliige Arne Mikk 88 aastaseks, õnnitlesid teda nii president Alar Karis, Rahvusooperi peadirektor Ott Maaten kui ka Estonia Seltsi Segakoor koos dirigent Heli Jürgensoniga.

Aastakoosoleku päevakorra viimase punktina otsustas üldkogu ühehäälselt, et seltsi juhatajana jätkab Mart Mikk.

Tenor Naan Põllu nime kandva stipendiumiga premeerib Estonia Selts iga nelja aasta tagant üht Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu eriala üliõpilast eesti heliloojate vokaalteoste esitamise eest. Seekord osutus stipendiumi vääriliseks metsosopran Karis Trass, kes on laulnud Ester Mägi, Tõnu Kõrvitsa ja teiste heliloojate kammermuusikat. Varasemalt on Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures asuvast allfondist saanud toetust Simo Breede, Karolis Kaljuste, Ille Saar ja Raiko Raalik.

Aastal 2019 omandas Karis bakalaureusekraadi klassikalise laulu erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Heli Veskuse käe all. Hooajal 2019/20 õppis ta Berliini Hanns Eisleri nimelises Muusikakõrgkoolis Anna Samuili lauluklassis. Ta on osalenud Bo Rosenkulli ja Hermann Keckeisi meistriklassides ning täiendanud end Kamal Khani ja Jon Thorsteinssoni juures. Trass on laulnud solistina Kiili Vanamuusikaansambli koosseisus ning laulis hooajal 2017/18 Savonlinna Ooperikooris. Lisaks muusikale on Karis Trass tegelenud tantsimisega ning treeninud end tantsutrupi Palestra koosseisus. Alates hooajast 2021/2022 on ta Rahvusooper Estonia stipendiaat.

Naan Põld (1921–1998) alustas lauluõpinguid Tallinna Konservatooriumis, sõjakeerises lahkus ta Saksamaale ning jätkas õppimist tuntud professori Frederick Husleri käe all, kelle mõjul sai temast eelkõige kontserdi- ja oratooriumilaulja. Akadeemia lõpetas ta aurahaga ning hakkas lauljaameti kõrvalt oma teadmisi noorematele edasi andma. 1962–1988 töötas ta Hamburgi Muusika- ja Teatrikoolis laulupedagoogina, hiljem juba professori ja lauluosakonna juhatajana. Tema õpilaste hulka kuuluvad Christina Hagen, Wolfgang Schöne, Bernd Weikl, Jan-Hendrik Rootering ja teised. Lauljana saavutas Naan Põld rahvusvahelist tunnustus Bachi passioonide, Mozarti ja Verdi reekviemi, Haydni oratooriumide ning Händeli ooperite solistina. Ainuüksi Evangelisti Bachi “Matteuse passioonis” laulis ta 210 korral mitmel pool maailmas. Väga palju esitas ta eesti autorite loomingut, tema repertuaari kuulusid Eduard Tubina, Mart Saare, Tuudur Vettiku, Eduard Oja, Riho Pätsi ja Alfred Karindi laulud.

2006. aastal Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodud Estonia Seltsi allfondist antakse välja Helmi Puuri, Klaudia Maldutise, Tiit Kuusiku ja Naan Põllu nimelisi stipendiume.

Estonia Seltsi juhataja Mart Mikk andis Valges saalis toimunud seltsi koosolekul Eesti Rahvusballeti solistile Laura Maya y Rosiersile üle Klaudia Maldutise nimelise loominguliseks tegevuseks mõeldud stipendiumi ning sellega kaasneva Ivo Lille loodud klaasist rändauhinna, mis varasemalt on kaunistanud Marika Muiste, Aleksander Prigorovski, Triinu Leppiku ja Ketlin Oja kodusid.

Laura Maya on töötanud mitmetes teatrites, sh Flandria Kuninglikus Balletis, Landestheater Linzis ja Baieri Riigiballetis. Aastal 2018 liitus ta Eesti Rahvusballeti trupiga ning aastast 2020 on ta samas solist. Laura Maya lavatöö on pälvinud mitmeid auhindu. Biarritzi rahvusvahelisel klassikalise tantsu konkursil (2012) võitis ta pronksmedali. Tanzolymp võistlusel Berliinis võitis ta IV auhinna ja stipendiumi Müncheni Balletiakadeemia, Goh Balletiakadeemia (Vancouver) ja Washingtoni Balleti kursustele (2014). Londoni Kuningliku Balleti suvekursustel sai ta eripreemia aastatel 2012, 2013 ja 2014. Aastal 2020 oli ta Eesti teatri aastaauhindade nominent balleti kategoorias nimirolli eest Schiavoni balletis „Alice Imedemaal“, peaosa eest Prokofjevi balletis „Romeo ja Julia“ ning Stella rolli eest Meckleri/Ochoa/Salemi balletis „Tramm nimega Iha“. 

Klaudia Maldutis (1910–1995) õppis tantsimist Rahel Olbrei juures ja oli aastatel 1926-1944 Estonia balletisolist ja priimabaleriin. Tema tipprollideks kujunesid Odette Tšaikovski “Luikede järves” ja nimiosa Adami “Giselle”’is, eriti aga Tao-Hoa osa Glieri “Punases moonis”, kus avaldus tema erakordne dramaatiline anne. Klaudia Maldutis tantsis ennast lühikese ajaga teatrikülastajate südamesse. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, sealt edasi Itaaliasse ning alates aastast 1947 sai tema uueks kodumaaks Argentina, kus ta tantsis esmalt mõningaid solistirolle Teatro Colonis, hiljem tegutses tervelt 20 aastat vabakutselise tantsijana üle kogu riigi koos oma abikaasa Kaljo Kõksiga. Alles 1994. aastal kolis Klaudia Maldutis tagasi Tallinnasse, kus tema auks etendus Estonias Adami “Giselle”. Napilt aasta hiljem lahkus armastatud tantsija meie hulgast igaveseks.

2006. aastal Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodud Estonia Seltsi allfondist antakse välja Helmi Puuri, Klaudia Maldutise, Tiit Kuusiku ja Naan Põllu nimelisi stipendiume. Kuna eelmisel aastal jäi piirangute tõttu seltsi jõuluüritus ära, sai korraga pidulikult meeles peetud nii 2020. kui ka 2021. aasta laureaate.

19. veebruaril täitus 101 aastat kirjanik Jaan Krossi sünnist. 1947. aastal Patarei vanglas olles kirjutas ta luuletuse „Hinge sünd“ ning unistas, kuidas ta selle Estonias ette kannab. Seda ei juhtunud kunagi. Estonia Selts otsustas oma auliikme unistuse tema sünniaastapäeval ellu viia.

1947. aastal kirjutas Jaan Kross oma toonasele abikaasale Helga Pedusaarele vanglast samal aastal loodud luuletuse kohta järgmised read: „“Hinge sünd“ on pikemaist parim. [Heiti] Talvik pidas seda koguni pea meie luule parimaks asjaks üldse. /…/ kujutlesin vist ka silmapilguks, kuidas kord tuleb aeg, kui  s e e  k õ i k  on siin õnnelikult möödas ja kuidas ma seda, “Hinge sündi”, kirjandusõhtul “Estonias” ette kannan ja kuidas seda hääletu huviga kuulatakse. Mida muidugi iial ei ole toimunud.“

19. veebruaril pandi Estonia teatris publiku jalutusruumi üles A1 mõõdus koopia vanglas kirja pandud luuletuse käsikirjast. Samal õhtul luges vahetult enne etendust Tallinna Linnateatri näitleja Alo Kõrve Estonia laval ette luuletuse „Hinge sünd“.

Estonia Seltsi juhataja Mart Mikk: „Idee tekkis, kui vestlesin pärast ETV-s nähtud intervjuud lapsepõlvesõbra Eerik-Niiles Krossiga, kes andis oma isa vanglas kirjutatud kirjadest välja raamatu „Kallid krantsid“. Jaan Kross oli üks Estonia Seltsi taasasutajatest 1990. aastal, tema side muusikateatriga on märkimisväärne: lisaks neljale ooperilibretole – „Reigi õpetaja“, „Barbara von Tisenhusen“, „Cyrano de Bergerac“ ja „Raeooper” – on ta tõlkinud eesti keelde Puccini ooperi „Gianni Schicchi“. Minu arvates on ääretult uhke, et ühe Jaan Krossi unistustest tema 101. sünniaastapäeval teoks saame teha.“

Rahvusvahelise konkursi «Georg Ots 100. MEEDIA» žürii Arne Miku juhtimisel kuulutas välja võitjad:

Irina Svensson, Eesti — bussireis kahele Peterburgi koos teatrikülastusega;

Dario Zoric, Taani — bussireis kahele Helsingisse koos teatrikülastusega;

Igor Makurin, Venemaa — bussireis kahele Tallinnasse koos teatrikülastusega.

Eripreemiad saavad Rein Sikk, kultuuriselts “Prichudje” ja Taivo Liiva, Eestist ning Tatjana Ljubina, Olga Klimenkova ja Marina Aleksejeva, Venemaalt.

Korraldajad tänavad kõiki konkursist «Georg Ots 100. MEEDIA» osavõtjaid suurepäraste tööde ning väljapaistva eesti laulja meenutamise eest. Konkursi tulemuste piduliku väljakuulutamise ning laureaatide autasustamise täpne koht ning aeg kuulutatakse välja 2021. aasta esimese kvartali jooksul, sõltuvalt olukorrast COVID-19 pandeemiaga seonduvalt. Võitjaid informeeritakse varakult.

Eelmisel aastal kuulutasid Rahvusooper Estonia, Peterburlaste maailmaklubi, Venemaa turismiajakirjanike gild TourPressClub ja Estonia Selts välja rahvusvahelise konkursi parimale publikatsioonile Georg Otsast. Žüriisse kuulusid Arne Mikule lisaks Soome teleprodutsent ja saatejuht Aarno Cronvall, Peterburlaste maailmaklubi juhatuse esinaine Valentina Orlova Venemaalt ning muusikateadlane ja kultuuriajakirjanik Tiina Mattisen.