Naan Põllu stipendiumi sai Karis Trass

Tenor Naan Põllu nime kandva stipendiumiga premeerib Estonia Selts iga nelja aasta tagant üht Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu eriala üliõpilast eesti heliloojate vokaalteoste esitamise eest. Seekord osutus stipendiumi vääriliseks metsosopran Karis Trass, kes on laulnud Ester Mägi, Tõnu Kõrvitsa ja teiste heliloojate kammermuusikat. Varasemalt on Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures asuvast allfondist saanud toetust Simo Breede, Karolis Kaljuste, Ille Saar ja Raiko Raalik.

Aastal 2019 omandas Karis bakalaureusekraadi klassikalise laulu erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Heli Veskuse käe all. Hooajal 2019/20 õppis ta Berliini Hanns Eisleri nimelises Muusikakõrgkoolis Anna Samuili lauluklassis. Ta on osalenud Bo Rosenkulli ja Hermann Keckeisi meistriklassides ning täiendanud end Kamal Khani ja Jon Thorsteinssoni juures. Trass on laulnud solistina Kiili Vanamuusikaansambli koosseisus ning laulis hooajal 2017/18 Savonlinna Ooperikooris. Lisaks muusikale on Karis Trass tegelenud tantsimisega ning treeninud end tantsutrupi Palestra koosseisus. Alates hooajast 2021/2022 on ta Rahvusooper Estonia stipendiaat.

Naan Põld (1921–1998) alustas lauluõpinguid Tallinna Konservatooriumis, sõjakeerises lahkus ta Saksamaale ning jätkas õppimist tuntud professori Frederick Husleri käe all, kelle mõjul sai temast eelkõige kontserdi- ja oratooriumilaulja. Akadeemia lõpetas ta aurahaga ning hakkas lauljaameti kõrvalt oma teadmisi noorematele edasi andma. 1962–1988 töötas ta Hamburgi Muusika- ja Teatrikoolis laulupedagoogina, hiljem juba professori ja lauluosakonna juhatajana. Tema õpilaste hulka kuuluvad Christina Hagen, Wolfgang Schöne, Bernd Weikl, Jan-Hendrik Rootering ja teised. Lauljana saavutas Naan Põld rahvusvahelist tunnustus Bachi passioonide, Mozarti ja Verdi reekviemi, Haydni oratooriumide ning Händeli ooperite solistina. Ainuüksi Evangelisti Bachi “Matteuse passioonis” laulis ta 210 korral mitmel pool maailmas. Väga palju esitas ta eesti autorite loomingut, tema repertuaari kuulusid Eduard Tubina, Mart Saare, Tuudur Vettiku, Eduard Oja, Riho Pätsi ja Alfred Karindi laulud.

2006. aastal Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodud Estonia Seltsi allfondist antakse välja Helmi Puuri, Klaudia Maldutise, Tiit Kuusiku ja Naan Põllu nimelisi stipendiume.

Foto: Reelika Riimand
Foto: Reelika Riimand
Foto: Reelika Riimand

Klaudia Maldutise stipendiumi sai Laura Maya y Rosiers

Estonia Seltsi juhataja Mart Mikk andis Valges saalis toimunud seltsi koosolekul Eesti Rahvusballeti solistile Laura Maya y Rosiersile üle Klaudia Maldutise nimelise loominguliseks tegevuseks mõeldud stipendiumi ning sellega kaasneva Ivo Lille loodud klaasist rändauhinna, mis varasemalt on kaunistanud Marika Muiste, Aleksander Prigorovski, Triinu Leppiku ja Ketlin Oja kodusid.

Laura Maya on töötanud mitmetes teatrites, sh Flandria Kuninglikus Balletis, Landestheater Linzis ja Baieri Riigiballetis. Aastal 2018 liitus ta Eesti Rahvusballeti trupiga ning aastast 2020 on ta samas solist. Laura Maya lavatöö on pälvinud mitmeid auhindu. Biarritzi rahvusvahelisel klassikalise tantsu konkursil (2012) võitis ta pronksmedali. Tanzolymp võistlusel Berliinis võitis ta IV auhinna ja stipendiumi Müncheni Balletiakadeemia, Goh Balletiakadeemia (Vancouver) ja Washingtoni Balleti kursustele (2014). Londoni Kuningliku Balleti suvekursustel sai ta eripreemia aastatel 2012, 2013 ja 2014. Aastal 2020 oli ta Eesti teatri aastaauhindade nominent balleti kategoorias nimirolli eest Schiavoni balletis „Alice Imedemaal“, peaosa eest Prokofjevi balletis „Romeo ja Julia“ ning Stella rolli eest Meckleri/Ochoa/Salemi balletis „Tramm nimega Iha“. 

Klaudia Maldutis (1910–1995) õppis tantsimist Rahel Olbrei juures ja oli aastatel 1926-1944 Estonia balletisolist ja priimabaleriin. Tema tipprollideks kujunesid Odette Tšaikovski “Luikede järves” ja nimiosa Adami “Giselle”’is, eriti aga Tao-Hoa osa Glieri “Punases moonis”, kus avaldus tema erakordne dramaatiline anne. Klaudia Maldutis tantsis ennast lühikese ajaga teatrikülastajate südamesse. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, sealt edasi Itaaliasse ning alates aastast 1947 sai tema uueks kodumaaks Argentina, kus ta tantsis esmalt mõningaid solistirolle Teatro Colonis, hiljem tegutses tervelt 20 aastat vabakutselise tantsijana üle kogu riigi koos oma abikaasa Kaljo Kõksiga. Alles 1994. aastal kolis Klaudia Maldutis tagasi Tallinnasse, kus tema auks etendus Estonias Adami “Giselle”. Napilt aasta hiljem lahkus armastatud tantsija meie hulgast igaveseks.

2006. aastal Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodud Estonia Seltsi allfondist antakse välja Helmi Puuri, Klaudia Maldutise, Tiit Kuusiku ja Naan Põllu nimelisi stipendiume. Kuna eelmisel aastal jäi piirangute tõttu seltsi jõuluüritus ära, sai korraga pidulikult meeles peetud nii 2020. kui ka 2021. aasta laureaate.

Foto: Reelika Riimand
Foto: Reelika Riimand
Foto: Reelika Riimand

Estonias täitus Jaan Krossi unistus

19. veebruaril täitus 101 aastat kirjanik Jaan Krossi sünnist. 1947. aastal Patarei vanglas olles kirjutas ta luuletuse „Hinge sünd“ ning unistas, kuidas ta selle Estonias ette kannab. Seda ei juhtunud kunagi. Estonia Selts otsustas oma auliikme unistuse tema sünniaastapäeval ellu viia.

1947. aastal kirjutas Jaan Kross oma toonasele abikaasale Helga Pedusaarele vanglast samal aastal loodud luuletuse kohta järgmised read: „“Hinge sünd“ on pikemaist parim. [Heiti] Talvik pidas seda koguni pea meie luule parimaks asjaks üldse. /…/ kujutlesin vist ka silmapilguks, kuidas kord tuleb aeg, kui  s e e  k õ i k  on siin õnnelikult möödas ja kuidas ma seda, “Hinge sündi”, kirjandusõhtul “Estonias” ette kannan ja kuidas seda hääletu huviga kuulatakse. Mida muidugi iial ei ole toimunud.“

19. veebruaril pandi Estonia teatris publiku jalutusruumi üles A1 mõõdus koopia vanglas kirja pandud luuletuse käsikirjast. Samal õhtul luges vahetult enne etendust Tallinna Linnateatri näitleja Alo Kõrve Estonia laval ette luuletuse „Hinge sünd“.

Estonia Seltsi juhataja Mart Mikk: „Idee tekkis, kui vestlesin pärast ETV-s nähtud intervjuud lapsepõlvesõbra Eerik-Niiles Krossiga, kes andis oma isa vanglas kirjutatud kirjadest välja raamatu „Kallid krantsid“. Jaan Kross oli üks Estonia Seltsi taasasutajatest 1990. aastal, tema side muusikateatriga on märkimisväärne: lisaks neljale ooperilibretole – „Reigi õpetaja“, „Barbara von Tisenhusen“, „Cyrano de Bergerac“ ja „Raeooper” – on ta tõlkinud eesti keelde Puccini ooperi „Gianni Schicchi“. Minu arvates on ääretult uhke, et ühe Jaan Krossi unistustest tema 101. sünniaastapäeval teoks saame teha.“

Seltsi koosolekuid ei toimu!

Kuna nakatumisnäitajad riigis ei ole paranenud, jäävad ära seltsi koosolekud kuni uute teadeteni. Püsigem terved, järgige Terviseameti soovitusi, hoidkem iseendid ja oma lähedasi.
Palun edastage informatsioon kõikidele seltsi liikmetele, kellel puudub juurdepääs elektroonilistele kanalitele.

Konkursi võitjad on selgunud!

Rahvusvahelise konkursi «Georg Ots 100. MEEDIA» žürii Arne Miku juhtimisel kuulutas välja võitjad:

Irina Svensson, Eesti — bussireis kahele Peterburgi koos teatrikülastusega;

Dario Zoric, Taani — bussireis kahele Helsingisse koos teatrikülastusega;

Igor Makurin, Venemaa — bussireis kahele Tallinnasse koos teatrikülastusega.

Eripreemiad saavad Rein Sikk, kultuuriselts “Prichudje” ja Taivo Liiva, Eestist ning Tatjana Ljubina, Olga Klimenkova ja Marina Aleksejeva, Venemaalt.

Korraldajad tänavad kõiki konkursist «Georg Ots 100. MEEDIA» osavõtjaid suurepäraste tööde ning väljapaistva eesti laulja meenutamise eest. Konkursi tulemuste piduliku väljakuulutamise ning laureaatide autasustamise täpne koht ning aeg kuulutatakse välja 2021. aasta esimese kvartali jooksul, sõltuvalt olukorrast COVID-19 pandeemiaga seonduvalt. Võitjaid informeeritakse varakult.

Eelmisel aastal kuulutasid Rahvusooper Estonia, Peterburlaste maailmaklubi, Venemaa turismiajakirjanike gild TourPressClub ja Estonia Selts välja rahvusvahelise konkursi parimale publikatsioonile Georg Otsast. Žüriisse kuulusid Arne Mikule lisaks Soome teleprodutsent ja saatejuht Aarno Cronvall, Peterburlaste maailmaklubi juhatuse esinaine Valentina Orlova Venemaalt ning muusikateadlane ja kultuuriajakirjanik Tiina Mattisen.

Seltsi koosolekud jäävad kuni aasta lõpuni ära!

Võttes arvesse valitsuse suuniseid, mille kohaselt tuleb ära jätta ühisüritused, kus osalevad inimsesed, kes igapäevaselt kokku ei puutu, siis vähemalt selle aasta lõpuni toimuma pidanud seltsi koosolekuid ei toimu.
Hoidke iseendid ja oma lähedasi, loodame kõikidega taaskord kohtuda olukorra paranedes.
Palun edastage informatsioon kõikidele seltsi liikmetele, kellel puudub juurdepääs elektroonilistele kanalitele.

Esimese Helmi Puuri nimelise stipendiumi sai Maarja Praks

Estonia Seltsi traditsioonilisel jõuluglögil anti üle esimest korda Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures olevast Estonia Seltsi alamfondist stipendium ühele Tallinna Balletikooli andekale õpilasele. Koostöös kooli juhtkonnaga otsustati, et esimeseks stipendiaadiks saab noor baleriin Maarja Praks. 750 euro suuruse stipendiumiga kaasneb kunstnik Ivo Lille poolt valmistatud klaasist rändauhind. Palju õnne!

Roman Toi 1916-2018

7. mail suri 101-aastasena Estonia Seltsi auliige, koorijuht, pedagoog ja helilooja Roman Toi. Seltsi liikmed austasid Eesti koorimuusika suurkuju mälestust leinaseisakuga Estonia Talveaias.