Estonia Seltsi E-kõrgusega kell kõlas koos Estonia Seltsi Segakooriga

Laupäeval 28. oktoobril toimus Tallinna Jaani kirikus kontserdisarja “Kirikukellad meie linnas” raames Estonia Seltsi Segakoori kontsert.
Esitusele tuli Andreas Rombergi “Kellalaul”, solistideks olid Kristina Vähi (sopran), Tiiu Otsing (metsosopran), Valter Soosalu (tenor) ja Olari Viikholm (bass).
Orelit mängis Ene Salumäe, uue kellamängu kelladel, mille hulgas helises ka Estonia Seltsi poolt annetatud kell, mängis Madis Metsamart.
Dirigent oli Heli Jürgenson.
Enne kontserdi algust lausus kellale head soovid kaasa Estonia Seltsi auliige Arne Mikk.
Kavalehel oli kirjas:
“Estonia Seltsi poolt korraldatud esimesed koorilaulu ja puhkpillimuusika kontserdid 1870. aastal toimusid just Tallinna Jaani kirikus. Kui Estonia Selts sai 150-aastaseks, otsustas juhatus kinkida Jaani kirikule läheneva juubeli puhul seltsi poolt ühe kella, milles kõlab mi-noot, ehk E nagu Estonia.
Estonia Seltsi auliikmelt, kadunud Kalju Lepikult on pärit luuleread:
“Miks kumin kella valati
kui rõõm, kui rusuv raskus
Memm avas Piibli alati
kui kumin kambri laskus”
Ootame põnevusega, milline kumin hakkab kõlama meie kellas alates 17. detsembrist, mil kogu kellamäng paigutatakse oma päris asukohta Jaani kiriku tornis!




Estoonlaste jalajäljed said kaardile

Kümme aastat tagasi, pärast Estonia teatri 100. sünnipäeva hakati Arne Miku eestvedamisel ning Tallinna Linnavalitsuse toel paigaldama Estonia teatrimaja poole suunduvatele kõnniteedele nende estoonlaste sümboolseid jalajälgi, kes on erinevatel aegadel andnud teatrile mõtte ja sisu. Viimased jalajäljed paigaldati Estonia maja sajandal sünnipäeval, kokku on neid tänaseks 34.
Hiljuti valmis kaart jalajälgede asukohtadega, et kiires maailmas neid kergemini üles leida. Paar Tiiu Kirsipuu kavandatud plaati on aja jooksul veidi kannatada saanud, kuid seoses Tammsaare pargi renoveerimisega on lubatud need peagi kenasti korda teha!

Eesti Kunstiakadeemia sai nurgakivi

5. juunil asetati Kotzebue tänava ja Põhja puiestee ristumiskohas valmivale Eesti Kunstiakadeemia uuele hoonele nurgakivi.
2. juunil 2005 korraldas Estonia Selts endise Vineeri- ja mööblikombinaadi masinasaalis heategevuskontserdi Kuningas Arthuri Gala, mille tulemusena kogunes 64000 krooni ja sümboolne nurgakivi Eesti Kunstiakadeemiale.
Kontserdil esinesid tenor Aleksandrs Antonenko Lätist, bariton Laimonas Pautienius Leedust ja bass Kristjan Mõisnik, Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigent Alberto Hold-Garrido Hispaaniast. Üllatuskülalistena astusid üles trial-jalgratturid Martin Heinmets ja Karl Pärjamäe.
Ehtsast Aseri savist valminud nurgakivi meisterdasid EKA vilistlased Eero Kotli ning Eero Jürgenson, dekoratiivne telliskivi on oodanud oma õiget kohta ei rohkem ega vähem kui 12 aastat!
Vaata meeleolukat kontserti ERR arhiivist.

Kultuurne Motobande 2017

KULTUURNE MOTOBANDE PRANTSUSE ALPIDES 2017

26. mail startis Rahvusooper Estonia juurest oma viimasele, kümnendale heategevuslikule motorännakule Kultuurne Motobande. Teatri ees jagati lastele helkurveste ning liiklusohutusega seotud meeneid, soovijad said autogramme.

Oma järjepidevuse ning olemuse poolest laiemalt on kindlasti tegemist unikaalse ettevõtmisega kogu maailmas. Sõitjad maksavad kõik oma kulud ise, sponsorite raha läheb erinevate kultuuriobjektide toetuseks. Lisaks on üle Eesti jagatud välja 5000 helkurvesti, et lapsed oleksid liikluses paremini nähtavad.

“Kogu selle aktsiooni kõige suuremad kangelased on DSV Transport, United Motors, Euronics, Cru Hotell ja Restoran, Saku Õlletehas ja Fifaa, kes on kõik need aastad uskunud meie algatustesse ja panustanud omakasupüüdmatult heategevusse ligi 40000 eurot”, sõnas Kultuurse Motobande ellukutsunud Estonia Seltsi juhataja Mart Mikk. “Ehkki mootorratastel kulgemine tähendab loovisiksuste jaoks pigem teraapilist võimalust omaette olla, kõlab täiesti uskumatuna, et tänavugi suvel veedavad 40-liikmelises grupis terve nädala üheskoos tuntud kultuuriinimesed, kelle ühiseks hobiks on motomatkamine.”

Kultuurses Motobandes on 10 aasta jooksul kaasa löönud lauljad Jaagup Kreem ja Koit Toome, näitlejad Sepo Seeman, Tiit Sukk, Marko Matvere, Ago Anderson, Tõnu Kark ja Ahti Puudersell; trummar Roland Puusepp, kitarristid Elmar Liitmaa ja Romet Pott, klahvpillimängija Rain Rämmal; saksofonistid Raivo Tafenau, Timo Vendt ja Ülari Kirsipuu; basskitarristid Danel Pandre ja Kait Lukka; tantsija Larianna Holm; muusikaprodutsent Lauri Laubre; maalikunstnik Jaak Arro; disainerid Hannes Võrno, Margus Triibmann, Ionel Lehari, Andres Uibomäe, Kaarel Kivikangur ja Ervin Adojaan; uudisteankur/riigikogulane Tanel Talve; pärimusmuusikud Siim Rikker, Triinu Taul ja Marju Varblane; ERSO sümfoonikud Mihkel Peäske, Kristjan Mäeots, Tõnis Traksmann ja Kaspar Eisel; flöödimängija Tauno Valdna, teleoperaator Aare Varik, külalistena ringrajasõitja Hanno Velt, motopolitseinik Mirjam Männamaa ning soome lauljad Sauli Tiilikainen ja Markku Aro.

Juubelituuri tulemusena valmib toetajate abiga raamat Estonia Seltsi väärikast ajaloost.

Klaudia Maldutise stipendiumi sai Ketlin Oja

18. detsembril jagati Mustpeade Majas Eesti Rahvuskultuuri Fondi aastapreemiaid ning stipendiume. Mart Mikk andis üle Estonia Seltsi allfondi Klaudia Maldutise nimelise stipendium Eesti Rahvusballeti tantsijannale Ketlin Ojale loominguliseks tegevuseks. Stipendiumiga kaasneb Ivo Lille loodud klaasist rändauhind.
Klaudia Maldutis (1910–1995) oli aastatel 1926-1944 Estonia balletisolist, põgenes 1944 Rootsi, sealt Itaaliasse ja 1947 Argentinasse, elas 1967–94 Buenos Aireses ning oktoobrist 1994 kuni oma surmani taas Tallinnas.

img_6794

img_6795
(fotod: Peeter Hütt / Tippfoto)

klaudia_maldutis
Klaudia Maldutis (ETMM maalikogu)

Ilmus raamat Anu Kaalust

28. novembril esitleti Viru Keskuse Rahva Raamatus teost “Kahel pool eesriiet”, mille keskmes on legendaarne koloratuursopran, kauaaegne Rahvusooper Estonia solist ning tänane aktiivne Estonia Seltsi liige Anu Kaal. Raamatu autor on Hele-Mai Poobus.

anu_kaal

Eesti Vabadussõja mälestuskontsert

28. novembril kell 18 toimus Rahvusooperi saalis südamlik kontsert, mille eesmärgiks oli luua tugev side toonaste ja tänaste põlvkondade vahel ja meenutada Vabadussõda. Just sel kuupäeval, 98 aastat tagasi, toimus esimene lahing Joala küla põldudel. Kõnesid pidasid 21. kooli vilistlane Mikk Mäe, Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ning Johan Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste. Esinesid Estonia Seltsi Segakoor (dirigent Heli Jürgenson), Kaitseväe orkester (dirigent kolonelleitnat Peeter Saan) ja Tõnis Mägi. Ürituse korraldasid Estonia Selts koos Kindral Johan Laidoneri Seltsi, Eesti Lipu Seltsi, Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Konstantin Pätsi muuseum.

vabadussoda2

Estonia Seltsi Rootsi osakond külastas Tallinnat

Alates Estonia Seltsi tegevuse taastamisest 1990. aastal on tegutsenud seltsi osakond ka Rootsis, Stockholmis. Tänase päeva seisuga on Rootsis liikmeid 62, neist pooled külastasid möödunud nädalavahetusel Tallinnat. Laupäeva õhtul vaadati Rahvusooperis Estonia G.Verdi ooperit “Aida”, pühapäeva keskpäeval koguneti Estonia Talveaeda, et saada ülevaade Estonia Seltsi tegemistest ja käekäigust seltsi juhataja Mart Miku vahendusel. Koosviibijatele oli toredaks üllatuseks seltsi kodulehe ning Facebooki-konto olemasolu. Lepiti kokku, et selliseid kohtumisi saab tulevikus olema veelgi, samuti lubati saata digitaalsel kujul põnevat arhiivmaterjali Estonia Seltsi Rootsi osakonna tähtsündmustest.

estonia_seltsi_rootsi_osakond