Kuningas Arthuri Gala 2003

14. märtsil 2003 Pärnu Kontserdimajas

Vaata kontserti!

Vaata pilte!

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

dirigent VELLO PÄHN

solistid:
MIERVALDIS JENCS (tenor, Läti)
RAUNO ELP (bariton, Eesti)
JOHANN TILLI (bass, Soome)

Kuningas Arthuri Gala patroon
TOOMAS SAVI

140 aastat tagasi rändasid tuhanded eestlased parema elu otsinguil Krimmi poolsaarele, kus kuni tänase päevani kõlab eesti keel. Puudu on vaid koht, kus sealsed elanikud saaksid koos käia, eesti keelt õppida või raamatukogu külastada. Kuuenda Kuningas Arthuri Gala tulemusena kogunes 50 000 krooni, mille eest rajatakse Krasnodarka külla Ukrainas Eesti Tare, mis analoogselt Eesti Majadega paljudes riikides aitaks meie rahvuskultuuril kõige kiuste vastu pidada ka väljaspool kodumaad.

“Eestluse alalhoidmisel on Eesti Majadel täita suur ülesanne. Neis viibides olen alati tundnud sügavat ühtekuulumist oma rahva ja kultuuriga. Kuningas Arthuri Galad on toonud aastate jooksul Eestisse mitmeid rahvusvaheliselt tuntud esinejaid. Loodetavasti leiab nende eeskuju ja hea tahe rohket järgimist. Soovin tänavusele kontserdile Eesti Tare rajamiseks Krasnodarkasse suurt menu!”

Käbi Laretei, Stockholm

Meie südamlikud tänud:

TOETAJAD
Eesti Sisearhitektide Liit
Rahvastikuministri Büroo
EV Kultuuriministeerium
Finnair
Hotell Viru
Statoil
Chateau de Montifaud
DFDS Transport
Frens Catering
Prisma Print
MAP Eesti AS
Eerik-Niiles Kross
Triin Lumi
Evi Kadastik
Mai Mikk

KOOSTÖÖPARTNERID
Pärnu Kontserdimaja
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
EV Välisministeerium
Pärnu Maavalitsus
Eesti Televisioon
Eesti Raadio
Bussiliinid OÜ
Postimees
AS Port Artur
Royal Service OÜ

Kuningas Arthuri Fondi toetab SEB

MIERVALDIS JENCS (tenor) on lõpetanud Läti Muusikaakadeemia ja on täiendanud end Belgias, Itaalias, Leedus ning USA-s Katia Angeloni, Virgilijus Noreika ja Mikael Eliaseni meistrikursustel. Miervaldis Jencs on olnud 12 aastat Läti Rahvusooperi solist, tema suurimateks rollideks on Alfredo (Verdi “Traviata”), Lenski (Tšaikovski Jevgeni Onegin), Tamino (Mozarti “Võluflööt”), Don Jose (Bizet’ Carmen) jt. Lisaks soolopartiidele mitmes suurvormis (Beethoveni 9. sümfoonia, Mozarti Requiem, Dvoraki Stabat Mater) on ta osalenud Läti nüüdisooperite ettekannetel ning oli kaastegev Läti Rahvusooperi külalisesinemistel Manchesteris ja Londoni Royal Albert Hallis.

RAUNO ELP (bariton) on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia, kus tema õpetajaks oli Ervin Kärvet. Täiendanud on ta end prof Virgilijus Noreika, Matti Pelo ja prof Thomas Hemsley meistriklassides. Rauno Elp on olnud 12 aastat Rahvusooper Estonia solist ning on osalenud külalisena Oulu Linnateatri ja Läti Rahvusooperi lavastustes. Suuremad rollid: Don Giovanni (Mozarti Don Giovanni), Germont (Verdi Traviata), Rodrigo di Posa (Verdi Don Carlos), Gianni Schicchi (Puccini Gianni Schicchi), Marcello (Puccini Boheem), Escamillo (Bizet Carmen), Jeletski (Tshaikovski Padaemand), Wolfram (Wagner Tannhäuser, kontsertettekanne), Doktor (Kangro Süda) jt.

JOHANN TILLI (bass) on sündinud Savonlinna lähedal Kerimäel, Ida-Soomes. Juba 20-aastasena debüteeris ta Savonlinna Ooperifestivalil ning saavutas mitmetel konkurssidel esikohti. Soome Rahvusooperi lavalt viis laulja tee peagi Kesk-Euroopasse, ta on kuulunud Hamburgi Riigiooperi, Düsseldorfi Ooperi ning Dresdeni Ooperi koosseisu, arvukad külalisesinemised on teda viinud Bayreuthi, Berliini (Deutsche Oper ja Staatsoper), Münchenisse (Bayerische Staatsoper), Frankfurti, Kölni, Amsterdami, Brüsselisse, Hannoveri, Montpellieri ja Tel Avivi, lisaks kontsertesinemised Põhjamaades, mitmel pool Euroopas, Singapuris ja USA-s. Johann Tilli oli üks kolmest ”megabassist”, kes pärast jalgpalli MM-võistlustel populaarsust kogunud kolme tenori kontserti andsid Soome basside eduka ”vastulöögi” koos Matti Salmineni ja Jaakko Ryhäneniga, tema repertuaari kuuluvad põhiliselt kesksed bassirollid Verdi ning Wagneri ooperites.

VELLO PÄHN töötas pärast õpinguid Tallinna ja Peterburi Konservatooriumis kaheksa hooaega Rahvusooperis Estonia, millele on järgnenud vabakutselise dirigendi karjäär paljudes teatrites (Milano La Scala, Berliini Riigiooper, Savonlinna Ooperifestival, Dresdeni Semperoper, Göteborgi Ooper jt) ja kontserdisaalides mitmel pool Euroopas, USA-s ja Jaapanis. Alates 1988. aastast on Vello Pähn regulaarne külaline Pariisi Rahvusooperis, alates 1992. aastat seob teda tihe koostöö Hamburgi Riigiooperiga. Mõned aastad tagasi juhtis Vello Pähn Eesti Muusikaakadeemia ooperistuudiot, viimased neli hooaega oli ta Kuopio Linnaorkestri peadirigendiks Soomes. Möödunud hooajal juhatas ta Puccini Madama Butterflyd ning Donizetti Armujooki Berliini Riigiooperis, samuti sai teoks tema debüüt Viini Riigiooperis. Järgnevatel hooaegadel seovad Vello Pähna jätkuvad lepingud Hamburgis, Berliinis, Pariisis ja Milaanos.

EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER kutsuti esimest korda kokku detsembris 1926. Väikesest raadioorkestrist Eesti esindusorkestriks kasvanud ERSO repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisaja heliloominguni sh Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Eduard Tubina ja Lepo Sumera sümfooniliste teoste esmaettekanded. 100-liikmeline ERSO annab tänapäeval aastas umbes 60 kontserti, esitades tavaliselt kolm kuni neli uut kava kuus. ERSO salvestab regulaarselt muusikat Eesti Raadiole ning on teinud koostööd plaadifirmadega Virgin Classics, Alba Records, BIS, Antes Edition, Globe, Signum, Ondine, Finlandia Records, Consonant Works ja Melodija. Viimastel aastatel üha enam tähelepanu pälvinud plaadistused kulmineerusid 2004. aastal võidetud eesti muusikute esimese Grammyga koos tütarlastekooriga Ellerhein ja Eesti Rahvusmeeskooriga orkestri loomingulise nõustaja Paavo Järvi dirigeerimisel. Märtsis 2006 valiti ERSO poolt salvestatud Edvard Griegi “Peer Gynt” BBC Music Magazine 18 000 lugeja poolt aasta parimaks heliplaadiks orkestrimuusika kategoorias.
Läbi 75-aastase ajaloo on ERSO peadirigentideks olnud Olav Roots, Paul Karp, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ning aastast 2001 Nikolai Aleksejev.

Kava:
Henry Purcell (1659-1695):
Avamäng (KUNINGAS ARTHUR) Georges Bizet (1838-1875): La fleur que tu m’avais jetee
Don Jose aaria (CARMEN)

Gioacchino Rossini (1792-1868): Sia qualunque delle figlie
Don Magnifico aaria (TUHKATRIINU)

Giuseppe Verdi (1813-1901): Ella giammai m’amo
Filipi aaria (DON CARLOS)

Giacomo Puccini (1858-1924): In un coupe? / O Mimi tu piu non torni
Rodolfo ja Marcello duett (BOHEEM)

Richard Wagner (1813-1883): Mögst du mein Kind
Dalandi aaria (LENDAV HOLLANDLANE)

Francesco Cilea (1866-1950): E la solita storia
Federico aaria (ARLEESLANNA)

Mihhail Glinka (1804-1857):
Avamäng (RUSLAN JA LUDMILLA)

Pjotr Tshaikovski (1840-1893): Ja vas ljublju
Jeletski aaria (PADAEMAND)

Gioacchino Rossini: La calunnia e un venticello
Don Basilio aaria (SEVILLA HABEMEAJAJA)

Franz Lehar (1870-1948): Dein ist mein ganzes Herz
Prints Sou-Chongi laul (NAERATUSTE MAA)

Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791): La mia Dorabella
Tertsett (COSI FAN TUTTE)

Õhtu juht MART MIKK

Kontserdi produtsent ELINA KIRT