1997 – 2007
VELLO PÄHN töötas pärast õpinguid Tallinna ja Peterburi Konservatooriumis kaheksa hooaega Rahvusooperis Estonia, millele on järgnenud vabakutselise dirigendi karjäär paljudes teatrites (Milano La Scala, Berliini Riigiooper, Savonlinna Ooperifestival, Dresdeni Semperoper, Göteborgi Ooper jt) ja kontserdisaalides mitmel pool Euroopas, USA-s ja Jaapanis. Alates 1988. aastast on Vello Pähn regulaarne külaline Pariisi Rahvusooperis, alates 1992. aastat seob teda tihe koostöö Hamburgi Riigiooperiga. Mõned aastad tagasi juhtis Vello Pähn Eesti Muusikaakadeemia ooperistuudiot, viimased neli hooaega oli ta Kuopio Linnaorkestri peadirigendiks Soomes. Möödunud hooajal juhatas ta Puccini Madama Butterflyd ning Donizetti Armujooki Berliini Riigiooperis, samuti sai teoks tema debüüt Viini Riigiooperis. Järgnevatel hooaegadel seovad Vello Pähna jätkuvad lepingud Hamburgis, Berliinis, Pariisis ja Milaanos, Kuningas Arthuri Galat juhatab ta tänavu juba kaheksandat korda.
1997, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2006, 2007
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER kutsuti esimest korda kokku detsembris 1926. Väikesest raadioorkestrist Eesti esindusorkestriks kasvanud ERSO repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisaja heliloominguni sh Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Eduard Tubina ja Lepo Sumera sümfooniliste teoste esmaettekanded. 100-liikmeline ERSO annab tänapäeval aastas umbes 60 kontserti, esitades tavaliselt kolm kuni neli uut kava kuus. ERSO salvestab regulaarselt muusikat Eesti Raadiole ning on teinud koostööd plaadifirmadega Virgin Classics, Alba Records, BIS, Antes Edition, Globe, Signum, Ondine, Finlandia Records, Consonant Works ja Melodija. Viimastel aastatel üha enam tähelepanu pälvinud plaadistused kulmineerusid 2004. aastal võidetud eesti muusikute esimese Grammyga koos tütarlastekooriga Ellerhein ja Eesti Rahvusmeeskooriga orkestri loomingulise nõustaja Paavo Järvi dirigeerimisel. Märtsis 2006 valiti ERSO poolt salvestatud Edvard Griegi “Peer Gynt” BBC Music Magazine 18 000 lugeja poolt aasta parimaks heliplaadiks orkestrimuusika kategoorias.
Läbi 75-aastase ajaloo on ERSO peadirigentideks olnud Olav Roots, Paul Karp, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ning aastast 2001 Nikolai Aleksejev.
2000, 2001, 2002, 2003, 2005, 2006, 2007
KALUDI KALUDOW (tenor) oli 11 aastat Sofia Rahvusooperi esitenor, praegusel hetkel elab Poolas, on festivali Viva il canto kunstiliseks juhiks ning esineb aktiivselt kõikjal maailma ooperilavadel: Milano La Scala, Genua, Nancy, Kopenhaagen, Dresden, Houston, Chicago,Philadelphia, Rooma, Buenos Aires, Savonlinna (Radames, Erik, Turiddu, Alvaro, Macduff), Berliini Riigiooper, Hamburgi Riigiooper, Santiago, Firenze, Amsterdam ja Malaga.
2002, 2007
JUHAN TRALLA (tenor) on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ja Eesti Muusikaakadeemia viiuli erialal. Tema lauluõpingud said alguse professor Mati Palmi juures Eesti Muusikaakadeemias ning jätkusid professor Gerhard Kahry juhendamisel Viini Muusikaülikoolis, professor Toma Popescu laulustuudios Viinis ja Virgilius Noreika käe all. 1997. aastal võitis Juhan Tralla Grand Prix’ Tiit Kuusiku nim. laulukonkursil, 2003. aastal Grand Prix’ Sabin Dragoi konkursil Timisoaras, Rumeenias. Ta on töötanud solistina Viini Volksoperis ja Deutsches Nationaltheateris Weimaris. Hooajast 2005/2006 on Juhan Tralla vabakutseline solist ja esineb pidevalt Saksamaal ja mujal Euroopas. Rolle: Tamino, Belmonte, don Ottavio ja Idomeneo (Mozarti Võluflööt, Röövimine Serailist, Don Giovanni ja Idomeneo), Rodolfo, Rinuccio (Puccini Boheem, Gianni Schicchi), Almaviva ja Othello (Rossini Sevilla habemeajaja, Othello), Alfred (Straussi Nahkhiir), Alfredo (Verdi Traviata), Sohrab (Tjeknovoriani Rostam ja Sohrab), Tiitus (Mozarti “Tiituse halastus”) jpt. Suurvormide ettekannetel on Juhan Tralla esitanud tenoripartiisid Bachi Missas h-moll, Beethoveni 9. sümfoonias, Mendelssohni teoses Die Erste Walpurgisnacht, Mozarti, Dvoraki, Rossini ja Puccini missades, Haydni oratooriumis Loomine ja Verdi Reekviemis
2006, 2007
HANNU NIEMELÄ (bariton) lõpetas 1983. aastal Helsingi Sibeliuse Akadeemia nii kantori, orelimängija, laulja kui ka lauluõpetaja erialadel. Seejärel siirdus ta Saksamaale, kus töötas ühtekokku viies ooperiteatris, olles samal ajal pidev külaline Soome Rahvusooperis ja Savonlinna Ooperifestivalil. Viimastel aastatel on Hannu Niemelä laulnud peaaegu kõiki Verdi suuri baritonirolle Rigolettost Jagoni üle kogu Euroopa, l isanduma on hakanud ka mitmeid helden-baritoni osi Richard Wagneri teostes.
2001, 2007
RAUNO ELP (bariton) on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia, kus tema õpetajaks oli Ervin Kärvet. Täiendanud on ta end prof Virgilijus Noreika, Matti Pelo ja prof Thomas Hemsley meistriklassides. Rauno Elp on olnud 12 aastat Rahvusooper Estonia solist ning on osalenud külalisena Oulu Linnateatri ja Läti Rahvusooperi lavastustes. Suuremad rollid: Don Giovanni (Mozarti Don Giovanni), Germont (Verdi Traviata), Rodrigo di Posa (Verdi Don Carlos), Gianni Schicchi (Puccini Gianni Schicchi), Marcello (Puccini Boheem), Escamillo (Bizet Carmen), Jeletski (Tshaikovski Padaemand), Wolfram (Wagner Tannhäuser, kontsertettekanne), Doktor (Kangro Süda) jt.
2003, 2004, 2007
LEONID SAVITSKI (bass) on lõpetanud Moskva konservatooriumi muusikakooli ja Gnessinite-nimelise Muusikapedagoogikainstituudi. Aastail 1980–1982 laulis ta Moskva Suures Teatris, aastail 1983–1991 oli ta Rahvusooper Estonia solist. Seejärel töötas Saksamaal Krefeldi Linnateatris (1991–1993) ja Müncheni Riigiteatris (1993–1998). Alates 1998. aastast on Leonid Savitski taas Rahvusooper Estonia solist. Ta on esinenud ka Soomes, Rootsis, Taanis, Prantsusmaal jm. Tänavu kevadel pälvis Leonid Savitski oma aastatepikkuse töö ja kõrgvormi eest Georg Otsa preemia, esile tõsteti nii tema osatäitmisi Estonia lavastustes kui ulatuslikku kõrgel tasemel romansiloomingu esitamist.
Leonid Savitski repertuaari kuulub enamik tähtsamaid bassirolle. Estonias on ta laulnud selliseid osi nagu Zaccaria, Suurinkvisiitor, Filipp ja Banco (Verdi Nabucco, Don Carlos ja Macbeth), Mölder (Dargomõžski Näkineid), Komtuur (Mozarti Don Giovanni), Kaspar, Eremiit (Weberi Nõidkütt), Surin (Tšaikovski Padaemand), Ramphis (Verdi Aida), Lodovico (Verdi Othello), Ramses (Kaumanni Mina – Napoleon!) jpm.
2006, 2007
RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOOR alustas tegevust 1971. aastal RAM-i poistekoorina ja kandis üle kümne aasta Eesti Poistekoori nime. Alates 1997. aastast kuulub koor Rahvusooper Estonia koosseisu. Koori asutajaks oli professor Venno Laul, kes juhtis koori tegevust 30 aastat. 2001. aastal asus koori kunstilise juhi ja peadirigendina tööle Hirvo Surva. Rahvusooper Estonia Poistekoor töötab kooristuudiona, millel on neli koosseisu: põhikoor, B-koor ja kaks õppekoori, kus vokaalkunsti omandavad kokku 140 andekat noort lauljat. Põhikoor töötab klassikalise segakoori printsiibil, kus häälemurde läbinud poisid jätkavad laulmist juba tenorite või bassidena. Kooril on suuri teeneid eesti muusika tutvustajana ja klassikalise muusika esitajana nii kodu- kui välismaal. Koor on pälvinud vaimustatud vastuvõtu paljudes Euroopa riikides, Kanadas, USAs, Austraalias, Jaapanis ja mujal. Koori repertuaari krooniks on vokaal-sümfoonilised suurvormid (B. Britten Sõjareekviem, I.Stravinski Psalmide sümfoonia, C.Orff Carmina Burana jt.), mida on lauldud maailmakuulsate dirigentide käe all. On ilmunud 4 LPd ja 3 CDd. Erakordseks kogemuseks võimekatele laulupoistele on osalemine rahvusooperi lavastustes (Carmen, Boriss Godunov, Ooperimarakratid jt.).
2001, 2007
GABRIEL SUOVANEN (bariton) on sündinud Stockholmis ja õppis laulmist Sibliuse Akadeemias Helsingis. Ta on võitnud mitmeid lauluvõistlusi ning on pälvinud mitmeid mainekaid auhindu (esimene Karita Mattila Auhind, Rootsi Rahvusringhäälingu tiitel “Aasta Solist”, millega kaasnes rida kontserte ning salvestusi.) Vabakutselise lauljana on Gabriel esinenud paljudel Euroopa lavadel: Stockholmi Kuninglikus Ooperis, Kopenhaageni Kuninglikus Ooperis, Kammeroper Schloss Rheinsbergis, Monnaie Théâtre Royal’is, Soome Rahvusooper, Barcelona Liceu Operas, Norra Ooperis ja Savonlinna Ooperifestivalil.
2000. aasta suvel laulis Gabriel nimiosa Tuomas Kantelineni nüüdisooperis Paavo Nurmi, mida esitati Helsingi Olümpiastaadionil, tema rollide loetellu kuuluvad veel Guglielmo ja Almaviva (Mozarti Cosi fan tutte ja Figaro pulm), Valentin (Gounod’ Faust), Morales (Bizet’ Carmen), Sid ja Donald (Britteni Albert Herring ja Billy Budd), Fiorillo (Rossini Sevilla habemeajaja), Bello ja Marcello (Puccini Tütarlaps läänest ja Boheem) ning Silvio (Leoncavallo Pajatsid).
Alates hooajast 2002 liitus Gabriel Suovanen Berliini Komische Operi ansambliga, kus ta laulis Don Fernandot (Beethoveni Fidelio), Papagenot ja Don Giovannit (Mozarti Võluflööt ja Don Giovanni) ning nimiosa Tšaikovski Jevgeni Oneginis. Sel kevadel sai ta palju rahvusvahelise muusikaajakirjanduse tähelepanu Bernis lauldud Kullervo rolli eest Aulis Sallineni samanimelise ooperi ettekandel. Ees on ootamas Onegini etendused Helsingis, Papageno Savonlinna igihaljas Võluflöödis ning ühe kaasaegse ooperi ettekanne Madridi Kuninglikus Teatris.
Lisaks rollidele ooperietendustes annab Gabriel palju kontserte ja ta on salvestanud mitu plaati firmale Ondine.
2006
TALLINNA KONTSERDIKOOR on professionaalse suunaga vabatahtlik lauljateühendus, olles välja kasvanud Tallinna Rahvusvahelise Orelifestivali oratooriumikoorist. TKK on erinevates koosseisudes tegutsenud alates 1991. aastast kuni tänaseni, peamiselt kontserdiorganisatsioonide Eesti Kontsert ja Concerto Grosso, samuti Heliloojate liidu, Haapsalu Vanamuusika festivali, kohalike omavalitsuste ja sponsorite toetusel.
Loomingulise partnerina on esitatud vokaal-instrumentaal suurvorme Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Barokkorkestri, Hortus Musicuse kui ka Orelifestivali Festivaliorkestriga. Peamiselt oleme täitnud seda tühimikku, mis jäi on eesti kultuurimaastikule Eesti Raadiokoori likvideerimise järel. TKK on teinud mitmeid savestusi Eesti Raadiole ja Eesti Televisioonile, samuti osalenud Rahvusooper Estonia Ooperikoori lisakoorina aastatel 1998-2001.
Tallinna Kontserdikoori koosseisus teeb reeglina kaasa eesti lauljate paremik, kuna repertuaari ulatuslik valik varabarokist romantismini (lisaks teosed eesti nüüdismuusikast) seab koori liikmetele kõrgeid vokaalseid nõudmised. Projektipõhine tegutsemine pakub kutseliste kollektiivide lauljatele võimalust esitada alati värskes koosluses uut põnevat repertuaari, samas ka ise arendada ning enda kõrval testida uusi lauljaid kutseliste kooride tarbeks.
Tallinna Kontserdikoori kunstiline juht ning tegevuse initsiaator on Rahvusooper Estonia koormeister Elmo Tiisvald.
2006
ALBERTO HOLD-GARRIDO on sündinud Barcelonas, Hispaanias. Pärast õpinguid Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias ning Sibeliuse Akadeemias Helsingis, kus tema õpetajateks olid professorid Ilja Mussin, Jorma Panula ja Leif Segerstam, asus ta tööle Soome Rahvusooperisse. Aasta hiljem kutsuti teda Stockholmi Kuningliku Ooperi külalisdirigendiks, hooajaks 2001-2003 sai temast aga Stockholmi Kuningliku Ooperi ajaloo noorim peadirigent. Debüüdile Savonlinnas järgnesid Savonlinna Ooperifestivali külalisetendused Santiago Ooperis Tšiilis ja Dahalla Festivalil Rootsis, seejärel on Alberto Hold-Garrido dirigeerinud Walesi Rahvusooperis, mitmel pool Saksamaal, Hedelandi Festivalil Taanis, Soomes, Rootsis, Hiinas, Koreas, Hispaanias, Itaalias, Inglismaal ja Lõuna-Ameerikas. Nimekatest lavastajatest on ta teinud koostööd Götz Friedrichi, August Everdingi, Friedrich Meyer-Oerteli ja Gian-Carlo del Monacoga, lauljatest tasuks kindlasti mainida Dmitri Hvorostovskit ja Marina Mescheriakovat.
2005
ALEKSANDRS ANTONENKO sai Läti Rahvusooperi solistiks pärast õpinguid Jazeps Medinsi nimelises muusikakoolis ning Läti Muusikaakadeemias. Ta on esinenud Saksamaal, USA-s, Austrias, Rootsis, Norras, Iisraelis, Poolas, Venemaal, Hong Kongis ja Eestis. Tähtsamad rollid: Don Jose (Bizet’ Carmen), Des Grieux, Rodolfo ja Cavaradossi (Puccini Manon Lescaut, Boheem ja Tosca), Paco (de Falla La vida breve), Ferrando, Idomeneo ja Don Ottavio (Mozarti Cosi fan tutte, Idomeneo ja Don Giovanni), Herman ja Lenski (Tshaikovski Padaemand ja Jevgeni Onegin), Alfredo ja Ismael (Verdi Traviata ja Nabucco), Oberto (Händeli Alcina) ning Erik (Wagneri Lendav hollandlane). Möödnunud aasta kujunes Aleksandrs Antonenkole omamoodi läbimurdeks, edukad esinemised Don Josè rollis Dresdeni Riigiooperis ja juulikuus toimunud St. Margarethe Festivalil Austrias (sellest etendusest valmis ka EuroArtsi poolt DVD), septembris lauldud de Grieux (Manon Lescaut) Oslos ja Stockholmis on toonud kaasa toredaid uusi lepinguid: sel kuul laulab Aleksandrs Antonenko veel 4 etendust Manon Lescaut Stockholmis, aprillis esietendub samas Puccini Tosca, kus ta laulab Cavaradossit. Eeloleval suvel toimub sama rolliga tema USA-debüüt Cincinnati Ooperi suvefestivalil (muideks aasta hiljem debüteerib sealsamas Kristjan Järvi, dirigeerides ooperit Nixon Hiinas). Ta on võitnud mitmeid muusikaauhindu (Läti Suur Muusikaauhind 2003, Aldarise Aasta Auhind 2005)
2004, 2005
LAIMONAS PAUTIENIUS (bariton) debüteeris Leedu Rahvusooperis (LRO) 1997.
aastal, olles lõpetanud Leedu Muusikaakadeemia prof. Virgilijus Noreika lauluklassi. Esialgu moodustasid põhiosa tema repertuaarist arvukad opereti- ja muusikalirollid Kaunase ja Klaipeda Muusikateatrites: Falke ja Hertsog (Straussi Nahkhiir ja Öö Veneetsias), René ja Gustavo (Lehari Krahv Luxemburg ja Naeratuste maa), Perchik (Bocki Viiuldaja katusel). Laimonas Pautienius on andnud kontserte USA-s, Saksamaal, Prantsusmaal, Rootsis ja Eestis. Ta on saanud oma töö eest kodumaal teenitult palju tunnustust:
esikohad J. Gruodise nimelise lauljate konkursil ning konkursil “Operetta – My Love”, Leedu teatri kõrgeim auhind – St. Christopheri kuju, Leedu Teatriliidu auhind ja Leedu Kultuuriministeeriumi preemia. 2003. aastal valiti Laimonas Pautienius Leedu aasta ooperisolistiks. Samal aastal võitis ta III Klaudia Taevi nimelise rahvusvahelise noorte lauljate konkursi Pärnus, millele järgnes debüüt Rahvusooperis Estonia Germontina (Verdi
Traviata) ning Jeletskina (Tshaikovski Padaemand), hiljem ka Don Giovannina Mozarti samanimelises ooperis. Laimonas Pautieniuse ooperirollide hulka kuuluvad veel Belcore (Donizetti Armujook), Roucher (Giordano Andrea Chénier), Mercutio (Gounod’ Romeo ja Julia), Janusz (Moniuszko Halka) jt, tänavu suvel laulab ta nimiosa Pärnus etenduvas Anton Rubinsteini ooperis Deemon.
2005
KRISTJAN MÕISNIK (bass) on lõpetanud Georg Otsa nim. Muusikakooli, 1996.
aastal jätkas ta muusikaõpinguid Sibeliuse Akadeemias Helsingis laulu erialal Anssi Hirvoneni ja Erkki Rajamäki juhendamisel. Enne ooperilauljaks saamist oli kammerkoori Cantico solist. Kristjan Mõisniku repertuaaris on tähtsamad bassi rollid saksa-, itaalia- ja vene ooperitest: Sarastro, Osmin, Leporello ja Bartolo (Mozarti Võluflööt, Röövimine serailist, Don Giovanni ja Figaro pulm), Colline ja Angelotti (Puccini Boheem ja Tosca), Sparafucile ja Lodovico (Verdi Rigoletto ja Othello), Vana mustlane (Rahmaninovi Aleko), samuti kaasaegne- ja kirikumuusika, oratooriumid ning lied. Hetkel on Kristjan Mõisnik Bremeni teatri ooperisolist, olles esitanud mitmeid rolle erinevates teatrites Soomes, Poolas, Rootsis, Taanis, Saksamaal ja Eestis.
2005
EESTI RAHVUSMEESKOOR (RAM) on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Selle asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurmees Gustav Ernesaks. Enam kui poole sajandi jooksul on RAM andnud üle 5700 kontserdi üle maailma. Algselt a cappella meeskoor on tänaseks kasvanud kollektiiviks, kelle repertuaaris on olulisel kohal suurte heliloojate tähtteosed. Eesti Rahvusmeeskoori ees on seisnud enamik eesti väljapaistvamaid koorijuhte, 1994. aastast on koori peadirigendiks Ants Soots. Vokaal-sümfooniliste teoste ettekannetel on RAMi dirigeerinud Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Eri Klas, Gennadi Roždestvenski, Riccardo Muti, Paavo Berglund, Leif Segerstam, Esa-Pekka Salonen, Jukka-Pekka Saraste, Saulius Sondeckis, Leo Krämer, Christoph Spering, Gintaras Rinkevicius, Arvo Volmer, Andres Mustonen, Paul Mägi, Jüri Alperten, Vello Pähn, Tõnu Kaljuste, Nikolai Aleksejev jt. Viimase kümne aasta jooksul on RAMil valminud 17 CDd firmadega Deutsche Grammophon, Sony, Virgin, Finlandia, CCn’C, ERCD, Forte, Polygram/Polymedia Record Company ja Alba Records. 2004. aastal pärjati RAM plaadi eest “Sibelius: Cantatas” koorimuusika kategoorias maailma mainekaima heliplaadipreemiaga Grammy.
2000, 2005
RAHVUSOOPER ESTONIA SÜMFOONIAORKESTER loodi 1907. aastal. Esimene muusikajuht oli Otto Herman, kes alustas ka sümfooniakontsertide korraldamist. Tema järel on orkestri peadirigentideks olnud Adalbert Wirkhaus, Raimund Kull, Verner Nerep, Priit Nigula, Kirill Raudsepp, Neeme Järvi, Eri Klas, Paul Mägi ja Jüri Alperten. Viimastel hooaegadel on igaõhtuste etenduste kõrval regulaarselt antud erineva kavaga iseseisvaid kontserte. Koos on musitseeritud mitmete nimekate solistidega, nagu näiteks Christian Lindberg, Rascher-Kvartett, Montserrat Caballe jt. Orkester on gastroleerinud Soomes, Taanis, Rootsis, Norras, Saksamaal ja Belgias.
2004
AIN ANGER (bass) on kolm viimast hooaega töötanud Leipzigi Ooperis, alates sügisest on ta Viini Riigiooperi solist, esinedes külalissolistina ka Pariisi Opera Bastille’s. Detsembris 2002 tegi ta debüüdi USA-s, lauldes nimiosa Rodion Shchedrini ooperis Võlutud rändur New Yorgi Filharmoonikutega Lorin Maazeli juhatusel. Ta on esinenud ka Berliini Saksa Ooperis ja Montpellier’ Ooperis. Suuremad rollid: Filippo, Ramfis, Banco ja Sparafucile (Verdi Don Carlo, Aida, Macbeth ja Rigoletto), Crespel (Offenbachi Hoffmanni lood), Leporello ja Sarastro (Mozarti Don Giovanni ja Võluflööt), Pimen (Mussorgski Boriss Godunov), Colline (Puccini Boheem), Zuniga (Bizet’ Carmen), Brandneri (Berliozi Fausti needmine) jt. Lisaks ooperirollidele on Angeril väga lai kontserdirepertuaar, sisaldades nii laule kui suurvormide soolopartiisid.
2004
RAHVUSOOPER ESTONIA OOPERIKOOR tegutseb kutselise kollektiivina aastast 1907, olles välja kasvanud 1865 loodud Estonia Seltsist. Läbi aegade on ooperikooriga töötanud silmapaistvad muusikud: August Topman, Verner Nerep, Tiiu Targama, Kaja Tammemägi, Ira Trilljärv, Uno Järvela, Venno Laul, Peeter Lilje, Anne Dorbek, Jüri Rent ja Elmo Tiisvald. Ooperikoor on mitmekesiste oskustega professionaalne segakoor, kes ainsana Eestis tegeleb muusikalavastustes osalemise kõrval ka kontserttegevusega. Valminud on mitmeid ooperi ja oratooriumi salvestusi DVD ja CD formaadis. Koostöös Soome Rahvusooperiga jäädvustatakse sügisel 2004 Aino Kallase näidendi põhjal Tauno Pylkkäneni ooper „Mare ja tema poeg“
2004
MIERVALDIS JENCS (tenor) on lõpetanud Läti Muusikaakadeemia ja on täiendanud end Belgias, Itaalias, Leedus ning USA-s Katia Angeloni, Virgilijus Noreika ja Mikael Eliaseni meistrikursustel. Miervaldis Jencs on olnud 12 aastat Läti Rahvusooperi solist, tema suurimateks rollideks on Alfredo (Verdi “Traviata”), Lenski (Tšaikovski Jevgeni Onegin), Tamino (Mozarti “Võluflööt”), Don Jose (Bizet’ Carmen) jt. Lisaks soolopartiidele mitmes suurvormis (Beethoveni 9. sümfoonia, Mozarti Requiem, Dvoraki Stabat Mater) on ta osalenud Läti nüüdisooperite ettekannetel ning oli kaastegev Läti Rahvusooperi külalisesinemistel Manchesteris ja Londoni Royal Albert Hallis.
2003
JOHANN TILLI (bass) on sündinud Savonlinna lähedal Kerimäel, Ida-Soomes. Juba 20-aastasena debüteeris ta Savonlinna Ooperifestivalil ning saavutas mitmetel konkurssidel esikohti. Soome Rahvusooperi lavalt viis laulja tee peagi Kesk-Euroopasse, ta on kuulunud Hamburgi Riigiooperi, Düsseldorfi Ooperi ning Dresdeni Ooperi koosseisu, arvukad külalisesinemised on teda viinud Bayreuthi, Berliini (Deutsche Oper ja Staatsoper), Münchenisse (Bayerische Staatsoper), Frankfurti, Kölni, Amsterdami, Brüsselisse, Hannoveri, Montpellieri ja Tel Avivi, lisaks kontsertesinemised Põhjamaades, mitmel pool Euroopas, Singapuris ja USA-s. Johann Tilli oli üks kolmest ”megabassist”, kes pärast jalgpalli MM-võistlustel populaarsust kogunud kolme tenori kontserti andsid Soome basside eduka ”vastulöögi” koos Matti Salmineni ja Jaakko Ryhäneniga, tema repertuaari kuuluvad põhiliselt kesksed bassirollid Verdi ning Wagneri ooperites.
2003
JORMA HYNNINEN (bariton) on vaieldamatult Soome kuulsaim bariton, kelle hääl on kõlanud enamikus maailma tuntuimatest ooperiteatritest: New Yorgi Metropolitan, Milano La Scala, Chicago, San Fransico, Pariis, Berliin, Hamburg, München, Buenos Aires, Barcelona, Madrid, Viini Riigiooper ja Moskva Suur Teater. Lisaks ooperirollidele, millest tuntuimad on Rodrigo, krahv Almaviva ja Jevgeni Onegin, samuti peaosad mitmetes Soome heliloojate algupärandites, on Jorma Hynninen oodatud esineja maailma kontserdilavadel ning ta on salvestanud arvukalt heliplaate. Jorma Hynninen on olnud Soome Rahvusooperi ja Savonlinna Ooperifestivali kunstiline juht, lauljakarjäärile on lisandunud ka pedagoogiamet Sibeliuse Akadeemia lauluosakonna professorina.
2002
ALEKSANDR MIHHAILOV (bass) on lõpetanud Tallinna G. Otsa nimelise Muusikakooli ning jätkab õpinguid Eesti Muusikaakadeemias. Tema õpetajateks on olnud Ervin Kärvet, Teo Maiste ja Virgilius Noreika. 1995. aastast laulab Aleksandr Mihhailov Eesti Rahvusmeeskooris, kaks aastat hiljem sai temast RAM-i solist. 32-aastase laulja ooperidebüüt sai teoks teatris “Vanemuine”, kus ta esitas vürst Gremini osa P. Tshaikovski ooperis Jevgeni Onegin.
2002
MART MIKK (bass) on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi ja Sibeliuse Akadeemia Helsingis. Vabakutselise ooperilauljana on ta esitanud üle kolmekümne ooperirolli kuueteistkümnes eri teatris, neist põhilise osa Soome ooperiühingutes ja kuuel suvel Savonlinna Ooperifestivalil.
1997,1998, 2000, 2001
JESPER KEMI (tenor) nimi on Rootsis esile kerkinud alles paari viimase aasta jooksul. Põhja-Rootsist pärit 33-aastase tenori kontserdid ning Stockholmi Ooperikooli lavastustes esitatud rollid (Rodolfo, Hoffmann jt.) on saanud Stockholmi muusikaringkondades väga hea vastuvõtu osaliseks. Kooli lõpetamisele 1999. aastal järgnes õnnestunud debüüt G. Verdi ooperis “Maskiball”.
2001
VELLO JÜRNA (tenor) on lõpetanud Georg Otsa nimelise Muusikakooli ning Tallinna Konservatooriumi. Laulnud keskseid tenoripartiisid Rahvusooperis Estonia, Vanemuise teatris, Stockholmi Kuninglikus Ooperis ja Norra Rahvusooperis.
1997,1998, 2000
TAIMO TOOMAST (bariton) on õppinud Georg Otsa nimelises Muusikakoolis, Tallinna Konservatooriumis, Viini Rahvusooperi Ooperistuudios ja Viini Konservatooriumis. Töötanud Saksamaal Coburgi Teatris ooperisolistina, alates 1998. aasta sügisest Dessau Ooperis.
1997,1998, 2000