13. jaanuaril 2000 Estonia Kontserdisaalis
“I was very pleased to visit the Laidoner Museum last year and see the restoration work going on there. Events such as the charity concert King Arthur’s Gala make a major contribution to such projects. I wish the concert and your fund-raising every success.”
-HRH the Duke of York,
Prince Andrew
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Eesti Rahvusmeeskoor
dirigent VELLO PÄHN
solistid:
VELLO JÜRNA (tenor) †
TAIMO TOOMAST (bariton)
MART MIKK (bass)
Kuningas Arthuri Gala patroon
TOOMAS SAVI
KUNINGAS ARTHURI GALA eesmärgiks on olnud avalikkuse tähelepanu juhtimine Eesti kultuuriga seotud ehitistele ning nende toetamine rahaliselt.
Kolmanda KUNINGAS ARTHURI GALA tulemusena anti Johan Laidoneri mõisa taastamiseks Viimsis 92.000 krooni, millest jätkub mõisa peasaalile uue parkettpõranda tegemiseks.
Kontsert kanti terves ulatuse üle Klassikaraadio otsesaates, pooletunnist kokkuvõtet näitas Eesti Televisioon Eesti Vabariigi Iseseisvuspäeval 24. veebruaril.
Suurimaid rahalisi annetusi tegid:
Suurbritannia saatkond
Eesti Olümpiakomitee
Eesti Reservohvitseride Kogu
AS Baltflex
AS Cibus
T.E. dr Gerhard Enver Schrömbgens
Mati Kuusk
Ülle ja Kaljo Aamer
Liis ja Matti Klaar
Toetajad:
Finnair
Jacobs Krönung
Akadeemia Trükk
Kontuur Leo Burnett
OÜ Hiidel
AS Pihlaka
Frens Catering
Esinejad:
VELLO JÜRNA (tenor) lõpetas Georg Otsa nimelise Muusikakooli ning Tallinna Konservatooriumi. Laulis keskseid tenoripartiisid Rahvusooperis Estonia, Vanemuise teatris, Stockholmi Kuninglikus Ooperis ja Norra Rahvusooperis. Vello Jürna lahkus meie hulgast jäädavalt 2007. aastal.
TAIMO TOOMAST (bariton) on õppinud Georg Otsa nimelises Muusikakoolis, Tallinna Konservatooriumis, Viini Rahvusooperi Ooperistuudios ja Viini Konservatooriumis. Töötanud Saksamaal Coburgi Teatris ooperisolistina, alates 1998. aasta sügisest Dessau Ooperis.
MART MIKK (bass) on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi ja Sibeliuse Akadeemia Helsingis. Vabakutselise ooperilauljana on ta esitanud üle kolmekümne ooperirolli kuueteistkümnes eri teatris, neist põhilise osa Soome ooperiühingutes ja kuuel suvel Savonlinna Ooperifestivalil.
VELLO PÄHN töötas pärast õpinguid Tallinna ja Peterburi Konservatooriumis kaheksa hooaega Rahvusooperis Estonia, millele on järgnenud vabakutselise dirigendi karjäär paljudes teatrites (Milano La Scala, Berliini Riigiooper, Savonlinna Ooperifestival, Dresdeni Semperoper, Göteborgi Ooper jt) ja kontserdisaalides mitmel pool Euroopas, USA-s ja Jaapanis. Alates 1988. aastast on Vello Pähn regulaarne külaline Pariisi Rahvusooperis, alates 1992. aastat seob teda tihe koostöö Hamburgi Riigiooperiga. Mõned aastad tagasi juhtis Vello Pähn Eesti Muusikaakadeemia ooperistuudiot, viimased neli hooaega oli ta Kuopio Linnaorkestri peadirigendiks Soomes. Möödunud hooajal juhatas ta Puccini Madama Butterflyd ning Donizetti Armujooki Berliini Riigiooperis, samuti sai teoks tema debüüt Viini Riigiooperis. Järgnevatel hooaegadel seovad Vello Pähna jätkuvad lepingud Hamburgis, Berliinis, Pariisis ja Milaanos.
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER kutsuti esimest korda kokku detsembris 1926. Väikesest raadioorkestrist Eesti esindusorkestriks kasvanud ERSO repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisaja heliloominguni sh Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Eduard Tubina ja Lepo Sumera sümfooniliste teoste esmaettekanded. 100-liikmeline ERSO annab tänapäeval aastas umbes 60 kontserti, esitades tavaliselt kolm kuni neli uut kava kuus. ERSO salvestab regulaarselt muusikat Eesti Raadiole ning on teinud koostööd plaadifirmadega Virgin Classics, Alba Records, BIS, Antes Edition, Globe, Signum, Ondine, Finlandia Records, Consonant Works ja Melodija. Viimastel aastatel üha enam tähelepanu pälvinud plaadistused kulmineerusid 2004. aastal võidetud eesti muusikute esimese Grammyga koos tütarlastekooriga Ellerhein ja Eesti Rahvusmeeskooriga orkestri loomingulise nõustaja Paavo Järvi dirigeerimisel. Märtsis 2006 valiti ERSO poolt salvestatud Edvard Griegi “Peer Gynt” BBC Music Magazine 18 000 lugeja poolt aasta parimaks heliplaadiks orkestrimuusika kategoorias.
Läbi 75-aastase ajaloo on ERSO peadirigentideks olnud Olav Roots, Paul Karp, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer ning Arvo Volmer.
EESTI RAHVUSMEESKOOR (RAM) on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Selle asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurmees Gustav Ernesaks. Enam kui poole sajandi jooksul on RAM andnud üle 5700 kontserdi üle maailma. Algselt a cappella meeskoor on tänaseks kasvanud kollektiiviks, kelle repertuaaris on olulisel kohal suurte heliloojate tähtteosed. Eesti Rahvusmeeskoori ees on seisnud enamik eesti väljapaistvamaid koorijuhte, 1994. aastast on koori peadirigendiks Ants Soots. Vokaal-sümfooniliste teoste ettekannetel on RAMi dirigeerinud Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Eri Klas, Gennadi Roždestvenski, Riccardo Muti, Paavo Berglund, Leif Segerstam, Esa-Pekka Salonen, Jukka-Pekka Saraste, Saulius Sondeckis, Leo Krämer, Christoph Spering, Gintaras Rinkevicius, Arvo Volmer, Andres Mustonen, Paul Mägi, Jüri Alperten, Vello Pähn, Tõnu Kaljuste, Nikolai Aleksejev jt. Viimase kümne aasta jooksul on RAMil valminud 17 CDd firmadega Deutsche Grammophon, Sony, Virgin, Finlandia, CCn’C, ERCD, Forte, Polygram/Polymedia Record Company ja Alba Records. 2004. aastal pärjati RAM plaadi eest “Sibelius: Cantatas” koorimuusika kategoorias maailma mainekaima heliplaadipreemiaga Grammy.