3. juunil 2004 Tallinna Püha Katariina kiriku varemetes
Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkester
dirigent VELLO PÄHN
solistid:
ALEKSANDRS ANTONENKO (tenor, Läti)
RAUNO ELP (bariton)
AIN ANGER (bass)
Rahvusooper Estonia Ooperikoor (koormeister ELMO TIISVALD)
Kuningas Arthuri Gala patroon
TOOMAS SAVI
Tallinna vanalinn on otsekui kaunis kaelaehe, mille moodustab lõpmatu hulk ainulaadseid arhitektuuripärleid. 1544. aastal otsustati paigutada kunagisse Püha Katariina kloostri viljaaita Tallinna relvaladu. Tõenäoliselt samast ajast pärinevad tänapäeval Kloostri Aidana tuntud hoone unikaalsete sepistega tammepuust väravad. Seitsmenda Kuningas Arthuri Gala tulemusena restaureeriti ühed Tallinna vanimad säilinud puituksed.
Meie südamlikud tänud:
SUURANNETAJAD
Eesti Statoil
Intrum Justitia
TOETAJAD
Finnair
Sokos Hotel Viru
Eesti Kultuurkapital
Chateau de Montifaud
Briti Saatkond
Kraft Foods
DFDS Transport
TELE2
Eventech
Prisma Print
MAP Eesti
KOOSTÖÖPARTNERID
Eesti Televisioon
Tallinna Kesklinna Valitsus
Rahvusooper Estonia
Infotelefon 1188
MTÜ Hereditas
Eesti Raadio
Kloostri Ait
Royal Service
Kuningas Arthuri Fondi toetab SEB
ALEKSANDRS ANTONENKO sai Läti Rahvusooperi solistiks pärast õpinguid Jazeps Medinsi nimelises muusikakoolis ning Läti Muusikaakadeemias. Ta on esinenud Saksamaal, USA-s, Austrias, Rootsis, Norras, Iisraelis, Poolas, Venemaal, Hong Kongis ja Eestis. Tähtsamad rollid: Don Jose (Bizet’ Carmen), Des Grieux, Rodolfo ja Cavaradossi (Puccini Manon Lescaut, Boheem ja Tosca), Paco (de Falla La vida breve), Ferrando, Idomeneo ja Don Ottavio (Mozarti Cosi fan tutte, Idomeneo ja Don Giovanni), Herman ja Lenski (Tshaikovski Padaemand ja Jevgeni Onegin), Alfredo ja Ismael (Verdi Traviata ja Nabucco), Oberto (Händeli Alcina) ning Erik (Wagneri Lendav hollandlane). Möödnunud aasta kujunes Aleksandrs Antonenkole omamoodi läbimurdeks, edukad esinemised Don Josè rollis Dresdeni Riigiooperis ja juulikuus toimunud St. Margarethe Festivalil Austrias (sellest etendusest valmis ka EuroArtsi poolt DVD), septembris lauldud de Grieux (Manon Lescaut) Oslos ja Stockholmis on toonud kaasa toredaid uusi lepinguid: sel kuul laulab Aleksandrs Antonenko veel 4 etendust Manon Lescaut Stockholmis, aprillis esietendub samas Puccini Tosca, kus ta laulab Cavaradossit. Eeloleval suvel toimub sama rolliga tema USA-debüüt Cincinnati Ooperi suvefestivalil (muideks aasta hiljem debüteerib sealsamas Kristjan Järvi, dirigeerides ooperit Nixon Hiinas). Ta on võitnud mitmeid muusikaauhindu (Läti Suur Muusikaauhind 2003, Aldarise Aasta Auhind 2005)
RAUNO ELP (bariton) on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia, kus tema õpetajaks oli Ervin Kärvet. Täiendanud on ta end prof Virgilijus Noreika, Matti Pelo ja prof Thomas Hemsley meistriklassides. Rauno Elp on olnud 12 aastat Rahvusooper Estonia solist ning on osalenud külalisena Oulu Linnateatri ja Läti Rahvusooperi lavastustes. Suuremad rollid: Don Giovanni (Mozarti Don Giovanni), Germont (Verdi Traviata), Rodrigo di Posa (Verdi Don Carlos), Gianni Schicchi (Puccini Gianni Schicchi), Marcello (Puccini Boheem), Escamillo (Bizet Carmen), Jeletski (Tshaikovski Padaemand), Wolfram (Wagner Tannhäuser, kontsertettekanne), Doktor (Kangro Süda) jt.
AIN ANGER (bass) on kolm viimast hooaega töötanud Leipzigi Ooperis, alates sügisest on ta Viini Riigiooperi solist, esinedes külalissolistina ka Pariisi Opera Bastille’s. Detsembris 2002 tegi ta debüüdi USA-s, lauldes nimiosa Rodion Shchedrini ooperis Võlutud rändur New Yorgi Filharmoonikutega Lorin Maazeli juhatusel. Ta on esinenud ka Berliini Saksa Ooperis ja Montpellier’ Ooperis. Suuremad rollid: Filippo, Ramfis, Banco ja Sparafucile (Verdi Don Carlo, Aida, Macbeth ja Rigoletto), Crespel (Offenbachi Hoffmanni lood), Leporello ja Sarastro (Mozarti Don Giovanni ja Võluflööt), Pimen (Mussorgski Boriss Godunov), Colline (Puccini Boheem), Zuniga (Bizet’ Carmen), Brandneri (Berliozi Fausti needmine) jt. Lisaks ooperirollidele on Angeril väga lai kontserdirepertuaar, sisaldades nii laule kui suurvormide soolopartiisid.
VELLO PÄHN töötas pärast õpinguid Tallinna ja Peterburi Konservatooriumis kaheksa hooaega Rahvusooperis Estonia, millele on järgnenud vabakutselise dirigendi karjäär paljudes teatrites (Milano La Scala, Berliini Riigiooper, Savonlinna Ooperifestival, Dresdeni Semperoper, Göteborgi Ooper jt) ja kontserdisaalides mitmel pool Euroopas, USA-s ja Jaapanis. Alates 1988. aastast on Vello Pähn regulaarne külaline Pariisi Rahvusooperis, alates 1992. aastat seob teda tihe koostöö Hamburgi Riigiooperiga. Mõned aastad tagasi juhtis Vello Pähn Eesti Muusikaakadeemia ooperistuudiot, viimased neli hooaega oli ta Kuopio Linnaorkestri peadirigendiks Soomes. Möödunud hooajal juhatas ta Puccini Madama Butterflyd ning Donizetti Armujooki Berliini Riigiooperis, samuti sai teoks tema debüüt Viini Riigiooperis. Järgnevatel hooaegadel seovad Vello Pähna jätkuvad lepingud Hamburgis, Berliinis, Pariisis ja Milaanos.
RAHVUSOOPER ESTONIA SÜMFOONIAORKESTER loodi 1907. aastal. Esimene muusikajuht oli Otto Herman, kes alustas ka sümfooniakontsertide korraldamist. Tema järel on orkestri peadirigentideks olnud Adalbert Wirkhaus, Raimund Kull, Verner Nerep, Priit Nigula, Kirill Raudsepp, Neeme Järvi, Eri Klas, Paul Mägi ja Jüri Alperten. Viimastel hooaegadel on igaõhtuste etenduste kõrval regulaarselt antud erineva kavaga iseseisvaid kontserte. Koos on musitseeritud mitmete nimekate solistidega, nagu näiteks Christian Lindberg, Rascher-Kvartett, Montserrat Caballe jt. Orkester on gastroleerinud Soomes, Taanis, Rootsis, Norras, Saksamaal ja Belgias.
2004
RAHVUSOOPER ESTONIA OOPERIKOOR tegutseb kutselise kollektiivina aastast 1907, olles välja kasvanud 1865 loodud Estonia Seltsist. Läbi aegade on ooperikooriga töötanud silmapaistvad muusikud: August Topman, Verner Nerep, Tiiu Targama, Kaja Tammemägi, Ira Trilljärv, Uno Järvela, Venno Laul, Peeter Lilje, Anne Dorbek, Jüri Rent ja Elmo Tiisvald. Ooperikoor on mitmekesiste oskustega professionaalne segakoor, kes ainsana Eestis tegeleb muusikalavastustes osalemise kõrval ka kontserttegevusega. Valminud on mitmeid ooperi ja oratooriumi salvestusi DVD ja CD formaadis. Koostöös Soome Rahvusooperiga jäädvustatakse sügisel 2004 Aino Kallase näidendi põhjal Tauno Pylkkäneni ooper „Mare ja tema poeg“
Kava:
Henry Purcell (1659-1695)
Avamäng (KING ARTHUR)
Carl Orff (1895-1982): O fortuna
Avakoor (CARMINA BURANA)
Georg Friedrich Händel (1685-1759): Frondi tenere/Ombra mai fu
Xerxese aaria (XERXES)
Charles Gounod (1818-1893): Le veau d’or
Mephistophelese aaria (FAUST)
Giuseppe Verdi (1813-1901): Per me giunto/Io morro
Rodrigo surmastseen (DON CARLOS)
Giuseppe Verdi: Vedi, le fosche notturne spoglie
Mustlaste koor (IL TROVATORE)
Giuseppe Verdi: O Patria/O tu Palermo
Procida aaria (LES VEPRES SICILIENNES)
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791): Deh vieni alla finestra
Don Giovanni serenaad (DON GIOVANNI)
Wolfgang Amadeus Mozart: Il mio tesoro intanto
Don Ottavio aaria (DON GIOVANNI)
Richard Wagner (1813-1883): Freudig begrüssen wir die edle Halle
Wartburgi külaliste koor (TANNHÄUSER)
Gaetano Donizetti (1797-1848): Cheti, cheti immantinente
Malatesta & Pasquale duett (DON PASQUALE)
Giacomo Puccini (1858-1924): Nessun dorma
Calafi aaria (TURANDOT)
Giuseppe Verdi: Gloria all’Egitto
II vaatuse finaal (AIDA)
Õhtu juht MART MIKK
Kontserdi produtsent ELINA KIRT, Royal Service