2. juunil 2005 endise Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadi masinasaalis
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent ALBERTO HOLD-GARRIDO (Hispaania)
Eesti Rahvusmeeskoor (peadirigent ANTS SOOTS, koormeister ANDRES HEINAPUU)
Solistid:
ALEKSANDRS ANTONENKO, tenor (Läti)
LAIMONAS PAUTIENIUS, bariton (Leedu)
KRISTJAN MÕISNIK, bass (Eesti)
Kaastegevad:
MARTIN HEINMETS
KARL PÄRJAMÄE
Kuningas Arthuri Gala patroon
TOOMAS SAVI
Kuningas Arthuri Gala on vaheldumisi aidanud renoveerida väärikaid ehitisi ja algatanud uusi häid asju kultuurivallas. Viimasel ajal on palju räägitud Eesti Kunstiakadeemia vajadustest uue ruumiprogrammi järele, olgu see siis endises vanglas, vaimuhaiglas või vineeri- ja mööblitehases. Kaheksanda Kuningas Arthuri Gala tulemusena sai Eesti Kunstiakadeemia endale nurgakivi, sõltumata asjaolust, millal ja kuhu see paika pannakse!
Meie südamlikud tänud:
SUURANNETAJAD
Viking Line Eesti
DFDS Transport
Maru Ehitus
Kuningas Arthuri Fondi toetab SEB Eesti Ühispank
TOETAJAD
Finnair
Sokos Hotel Viru
Wienerberger AS
Kraft Foods
V&S Eesti
Eventech
Amadeus Eesti
Intrum Justitia
Prisma Print
MAP Eesti
Eesti Autorite Ühing
Eesti Kunstnike Liit
Altene Invest
KOOSTÖÖPARTNERID
Eesti Televisioon
Eesti Raadio
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Eesti Kunstiakadeemia
Royal Service
AS TVMK
MEEDIAPARTNERID
Eesti Päevaleht
Raadio Kuku
SL Õhtuleht
Postimees
Delfi
Tegelikkuse Keskus
ALBERTO HOLD-GARRIDO on sündinud Barcelonas, Hispaanias. Pärast õpinguid Taani Kuninglikus Muusikaakadeemias ning Sibeliuse Akadeemias Helsingis, kus tema õpetajateks olid professorid Ilja Mussin, Jorma Panula ja Leif Segerstam, asus ta tööle Soome Rahvusooperisse. Aasta hiljem kutsuti teda Stockholmi Kuningliku Ooperi külalisdirigendiks, hooajaks 2001-2003 sai temast aga Stockholmi Kuningliku Ooperi ajaloo noorim peadirigent. Debüüdile Savonlinnas järgnesid Savonlinna Ooperifestivali külalisetendused Santiago Ooperis Tšiilis ja Dahalla Festivalil Rootsis, seejärel on Alberto Hold-Garrido dirigeerinud Walesi Rahvusooperis, mitmel pool Saksamaal, Hedelandi Festivalil Taanis, Soomes, Rootsis, Hiinas, Koreas, Hispaanias, Itaalias, Inglismaal ja Lõuna-Ameerikas. Nimekatest lavastajatest on ta teinud koostööd Götz Friedrichi, August Everdingi, Friedrich Meyer-Oerteli ja Gian-Carlo del Monacoga, lauljatest tasuks kindlasti mainida Dmitri Hvorostovskit ja Marina Mescheriakovat.
ALEKSANDRS ANTONENKO sai Läti Rahvusooperi solistiks pärast õpinguid Jazeps Medinsi nimelises muusikakoolis ning Läti Muusikaakadeemias. Ta on esinenud Saksamaal, USA-s, Austrias, Rootsis, Norras, Iisraelis, Poolas, Venemaal, Hong Kongis ja Eestis. Tähtsamad rollid: Don Jose (Bizet’ Carmen), Des Grieux, Rodolfo ja Cavaradossi (Puccini Manon Lescaut, Boheem ja Tosca), Paco (de Falla La vida breve), Ferrando, Idomeneo ja Don Ottavio (Mozarti Cosi fan tutte, Idomeneo ja Don Giovanni), Herman ja Lenski (Tshaikovski Padaemand ja Jevgeni Onegin), Alfredo ja Ismael (Verdi Traviata ja Nabucco), Oberto (Händeli Alcina) ning Erik (Wagneri Lendav hollandlane). Möödnunud aasta kujunes Aleksandrs Antonenkole omamoodi läbimurdeks, edukad esinemised Don Josè rollis Dresdeni Riigiooperis ja juulikuus toimunud St. Margarethe Festivalil Austrias (sellest etendusest valmis ka EuroArtsi poolt DVD), septembris lauldud de Grieux (Manon Lescaut) Oslos ja Stockholmis on toonud kaasa toredaid uusi lepinguid: sel kuul laulab Aleksandrs Antonenko veel 4 etendust Manon Lescaut Stockholmis, aprillis esietendub samas Puccini Tosca, kus ta laulab Cavaradossit. Eeloleval suvel toimub sama rolliga tema USA-debüüt Cincinnati Ooperi suvefestivalil (muideks aasta hiljem debüteerib sealsamas Kristjan Järvi, dirigeerides ooperit Nixon Hiinas). Ta on võitnud mitmeid muusikaauhindu (Läti Suur Muusikaauhind 2003, Aldarise Aasta Auhind 2005)
LAIMONAS PAUTIENIUS (bariton) debüteeris Leedu Rahvusooperis (LRO) 1997.
aastal, olles lõpetanud Leedu Muusikaakadeemia prof. Virgilijus Noreika lauluklassi. Esialgu moodustasid põhiosa tema repertuaarist arvukad opereti- ja muusikalirollid Kaunase ja Klaipeda Muusikateatrites: Falke ja Hertsog (Straussi Nahkhiir ja Öö Veneetsias), René ja Gustavo (Lehari Krahv Luxemburg ja Naeratuste maa), Perchik (Bocki Viiuldaja katusel). Laimonas Pautienius on andnud kontserte USA-s, Saksamaal, Prantsusmaal, Rootsis ja Eestis. Ta on saanud oma töö eest kodumaal teenitult palju tunnustust:
esikohad J. Gruodise nimelise lauljate konkursil ning konkursil “Operetta – My Love”, Leedu teatri kõrgeim auhind – St. Christopheri kuju, Leedu Teatriliidu auhind ja Leedu Kultuuriministeeriumi preemia. 2003. aastal valiti Laimonas Pautienius Leedu aasta ooperisolistiks. Samal aastal võitis ta III Klaudia Taevi nimelise rahvusvahelise noorte lauljate konkursi Pärnus, millele järgnes debüüt Rahvusooperis Estonia Germontina (Verdi
Traviata) ning Jeletskina (Tshaikovski Padaemand), hiljem ka Don Giovannina Mozarti samanimelises ooperis. Laimonas Pautieniuse ooperirollide hulka kuuluvad veel Belcore (Donizetti Armujook), Roucher (Giordano Andrea Chénier), Mercutio (Gounod’ Romeo ja Julia), Janusz (Moniuszko Halka) jt, tänavu suvel laulab ta nimiosa Pärnus etenduvas Anton Rubinsteini ooperis Deemon.
KRISTJAN MÕISNIK (bass) on lõpetanud Georg Otsa nim. Muusikakooli, 1996.
aastal jätkas ta muusikaõpinguid Sibeliuse Akadeemias Helsingis laulu erialal Anssi Hirvoneni ja Erkki Rajamäki juhendamisel. Enne ooperilauljaks saamist oli kammerkoori Cantico solist. Kristjan Mõisniku repertuaaris on tähtsamad bassi rollid saksa-, itaalia- ja vene ooperitest: Sarastro, Osmin, Leporello ja Bartolo (Mozarti Võluflööt, Röövimine serailist, Don Giovanni ja Figaro pulm), Colline ja Angelotti (Puccini Boheem ja Tosca), Sparafucile ja Lodovico (Verdi Rigoletto ja Othello), Vana mustlane (Rahmaninovi Aleko), samuti kaasaegne- ja kirikumuusika, oratooriumid ning lied. Hetkel on Kristjan Mõisnik Bremeni teatri ooperisolist, olles esitanud mitmeid rolle erinevates teatrites Soomes, Poolas, Rootsis, Taanis, Saksamaal ja Eestis.
EESTI RAHVUSMEESKOOR (RAM) on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Selle asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurmees Gustav Ernesaks. Enam kui poole sajandi jooksul on RAM andnud üle 5700 kontserdi üle maailma. Algselt a cappella meeskoor on tänaseks kasvanud kollektiiviks, kelle repertuaaris on olulisel kohal suurte heliloojate tähtteosed. Eesti Rahvusmeeskoori ees on seisnud enamik eesti väljapaistvamaid koorijuhte, 1994. aastast on koori peadirigendiks Ants Soots. Vokaal-sümfooniliste teoste ettekannetel on RAMi dirigeerinud Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Eri Klas, Gennadi Roždestvenski, Riccardo Muti, Paavo Berglund, Leif Segerstam, Esa-Pekka Salonen, Jukka-Pekka Saraste, Saulius Sondeckis, Leo Krämer, Christoph Spering, Gintaras Rinkevicius, Arvo Volmer, Andres Mustonen, Paul Mägi, Jüri Alperten, Vello Pähn, Tõnu Kaljuste, Nikolai Aleksejev jt. Viimase kümne aasta jooksul on RAMil valminud 17 CDd firmadega Deutsche Grammophon, Sony, Virgin, Finlandia, CCn’C, ERCD, Forte, Polygram/Polymedia Record Company ja Alba Records. 2004. aastal pärjati RAM plaadi eest “Sibelius: Cantatas” koorimuusika kategoorias maailma mainekaima heliplaadipreemiaga Grammy.
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER kutsuti esimest korda kokku detsembris 1926. Väikesest raadioorkestrist Eesti esindusorkestriks kasvanud ERSO repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisaja heliloominguni sh Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Eduard Tubina ja Lepo Sumera sümfooniliste teoste esmaettekanded. 100-liikmeline ERSO annab tänapäeval aastas umbes 60 kontserti, esitades tavaliselt kolm kuni neli uut kava kuus. ERSO salvestab regulaarselt muusikat Eesti Raadiole ning on teinud koostööd plaadifirmadega Virgin Classics, Alba Records, BIS, Antes Edition, Globe, Signum, Ondine, Finlandia Records, Consonant Works ja Melodija. Viimastel aastatel üha enam tähelepanu pälvinud plaadistused kulmineerusid 2004. aastal võidetud eesti muusikute esimese Grammyga koos tütarlastekooriga Ellerhein ja Eesti Rahvusmeeskooriga orkestri loomingulise nõustaja Paavo Järvi dirigeerimisel. Märtsis 2006 valiti ERSO poolt salvestatud Edvard Griegi “Peer Gynt” BBC Music Magazine 18 000 lugeja poolt aasta parimaks heliplaadiks orkestrimuusika kategoorias.
Läbi 75-aastase ajaloo on ERSO peadirigentideks olnud Olav Roots, Paul Karp, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ning aastast 2001 Nikolai Aleksejev.
Kava:
Henry Purcell (1659-1695):
Avamäng (KING ARTHUR)
Carl Maria von Weber (1786-1826): Was gleicht wohl auf Erden
Jahimeeste koor (DER FREISCHÜTZ)
Giacomo Puccini (1858-1924): Recondita armonia
Cavaradossi aaria (TOSCA)
Giuseppe Verdi (1813-1901): Perfidi?/Pieta, rispetto, amore
Macbethi aaria (MACBETH)
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791): In diesen heil’gen Hallen
Sarastro aaria (DIE ZAUBERFLÖTE)
Charles Gounod (1818-1893): Gloire immortelle De nos a’ieux
Sõdurite koor (FAUST)
Georges Bizet (1838-1875): La fleur que tu m’avais jetee
Don Jose aaria (CARMEN)
Wolfgang Amadeus Mozart: O statua gentilissima!
Leporello & Don Giovanni duett (DON GIOVANNI)
Gioacchino Rossini (1792-1868):
Avamäng (WILHELM TELL)
Richard Wagner (1813-1883): Beglückt darf nun dich, o Heimat, ich schauen
Palverändurite koor (TANNHÄUSER)
Gustav Ernesaks (1908-1993): Kord mul jälle rangid kaelas
Rehepapi aaria (PÜHAJÄRV)
Giacomo Puccini: In un coupe?/O Mimi tu piu non torni
Rodolfo & Marcello duett (LA BOHEME)
Giuseppe Verdi: Evviva! Beviam!
Joogilaul (ERNANI)
Õhtut juht MART MIKK
Kontserdi produtsent ELINA KIRT