Kümnes. Viimane.
30. mail 2007 Estonia Kontserdisaalis
Eesti Riiklik Sümfooniorkester
dirigent VELLO PÄHN
Rahvusooper Estonia Poistekoor
kunstiline juht HIRVO SURVA
solistid:
KALUDI KALUDOW, tenor (Bulgaaria)
JUHAN TRALLA, tenor (Eesti)
HANNU NIEMELÄ, bariton (Soome)
RAUNO ELP, bariton (Eesti)
LEONID SAVITSKI, bass (Eesti) †
Kuningas Arthuri Gala patroon TOOMAS SAVI
Uhkustundega võib tõdeda, et lisaks meeldejäävatele kontserdielamustele on Kuningas Arthuri Galad toonud kümnel korral tänu paljude inimeste heale tahtele endaga kaasa positiivseid muudatusi Eesti kultuurielus ning toetanud abivajajaid. Ja mis kõige tähtsam: kõik senised toetusobjektid on tänaseks saanud reaalsuseks või siis kohe-kohe teoks saamas! Kümnenda ning suure tõenäosusega ühtlasi viimase Kuningas Arthuri Gala tulemusena asutati sihtkapital, mille kasvikust hakatakse endiselt igal aastal toetama Eesti rahvuskultuuri edendamisega seotud ettevõtmisi.
Meie südamlikud tänud:
Sihtasutust toetab SEB
SUURANNETAJAD
Ober-Hausi Kinnisvara
EMT
DSV Transport
TOETAJAD
Finnair
Sokos Hotel Viru
Olympic Casino
H
üdroehitusekspert
Puls Brewery
Reusner
MAP Eesti
Eesti Kultuurkapital
KOOSTÖÖPARTNERID
Eesti Televisioon
Eesti Raadio
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Royal Service
Eesti Autorite Ühing
MEEDIAPARTNERID
Eesti Päevaleht
SL Õhtuleht
Eesti Ekspress
Postimees
Delfi
Raadio Kuku
sekretar.ee
raamatupidaja.ee
KALUDI KALUDOW (tenor) oli 11 aastat Sofia Rahvusooperi esitenor, praegusel hetkel elab Poolas, on festivali Viva il canto kunstiliseks juhiks ning esineb aktiivselt kõikjal maailma ooperilavadel: Milano La Scala, Genua, Nancy, Kopenhaagen, Dresden, Houston, Chicago,Philadelphia, Rooma, Buenos Aires, Savonlinna (Radames, Erik, Turiddu, Alvaro, Macduff), Berliini Riigiooper, Hamburgi Riigiooper, Santiago, Firenze, Amsterdam ja Malaga.
JUHAN TRALLA (tenor) on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ja Eesti Muusikaakadeemia viiuli erialal. Tema lauluõpingud said alguse professor Mati Palmi juures Eesti Muusikaakadeemias ning jätkusid professor Gerhard Kahry juhendamisel Viini Muusikaülikoolis, professor Toma Popescu laulustuudios Viinis ja Virgilius Noreika käe all. 1997. aastal võitis Juhan Tralla Grand Prix’ Tiit Kuusiku nim. laulukonkursil, 2003. aastal Grand Prix’ Sabin Dragoi konkursil Timisoaras, Rumeenias. Ta on töötanud solistina Viini Volksoperis ja Deutsches Nationaltheateris Weimaris. Hooajast 2005/2006 on Juhan Tralla vabakutseline solist ja esineb pidevalt Saksamaal ja mujal Euroopas. Rolle: Tamino, Belmonte, don Ottavio ja Idomeneo (Mozarti Võluflööt, Röövimine Serailist, Don Giovanni ja Idomeneo), Rodolfo, Rinuccio (Puccini Boheem, Gianni Schicchi), Almaviva ja Othello (Rossini Sevilla habemeajaja, Othello), Alfred (Straussi Nahkhiir), Alfredo (Verdi Traviata), Sohrab (Tjeknovoriani Rostam ja Sohrab), Tiitus (Mozarti “Tiituse halastus”) jpt. Suurvormide ettekannetel on Juhan Tralla esitanud tenoripartiisid Bachi Missas h-moll, Beethoveni 9. sümfoonias, Mendelssohni teoses Die Erste Walpurgisnacht, Mozarti, Dvoraki, Rossini ja Puccini missades, Haydni oratooriumis Loomine ja Verdi Reekviemis
HANNU NIEMELÄ (bariton) lõpetas 1983. aastal Helsingi Sibeliuse Akadeemia nii kantori, orelimängija, laulja kui ka lauluõpetaja erialadel. Seejärel siirdus ta Saksamaale, kus töötas ühtekokku viies ooperiteatris, olles samal ajal pidev külaline Soome Rahvusooperis ja Savonlinna Ooperifestivalil. Viimastel aastatel on Hannu Niemelä laulnud peaaegu kõiki Verdi suuri baritonirolle Rigolettost Jagoni üle kogu Euroopa, l isanduma on hakanud ka mitmeid helden-baritoni osi Richard Wagneri teostes.
RAUNO ELP (bariton) on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia, kus tema õpetajaks oli Ervin Kärvet. Täiendanud on ta end prof Virgilijus Noreika, Matti Pelo ja prof Thomas Hemsley meistriklassides. Rauno Elp on olnud 12 aastat Rahvusooper Estonia solist ning on osalenud külalisena Oulu Linnateatri ja Läti Rahvusooperi lavastustes. Suuremad rollid: Don Giovanni (Mozarti Don Giovanni), Germont (Verdi Traviata), Rodrigo di Posa (Verdi Don Carlos), Gianni Schicchi (Puccini Gianni Schicchi), Marcello (Puccini Boheem), Escamillo (Bizet Carmen), Jeletski (Tshaikovski Padaemand), Wolfram (Wagner Tannhäuser, kontsertettekanne), Doktor (Kangro Süda) jt.
LEONID SAVITSKI (bass) lõpetas Moskva konservatooriumi muusikakooli ja Gnessinite-nimelise Muusikapedagoogikainstituudi. Aastail 1980–1982 laulis ta Moskva Suures Teatris, aastail 1983–1991 oli ta Rahvusooper Estonia solist. Seejärel töötas Saksamaal Krefeldi Linnateatris (1991–1993) ja Müncheni Riigiteatris (1993–1998). Alates 1998. aastast oli Leonid Savitski taas Rahvusooper Estonia solist. Ta on esinenud ka Soomes, Rootsis, Taanis, Prantsusmaal jm. 2006. aastal pälvis Leonid Savitski oma aastatepikkuse töö ja kõrgvormi eest Georg Otsa preemia, esile tõsteti nii tema osatäitmisi Estonia lavastustes kui ulatuslikku kõrgel tasemel romansiloomingu esitamist.
Leonid Savitski repertuaari kuulus enamik tähtsamaid bassirolle. Estonias laulis ta selliseid osi nagu Zaccaria, Suurinkvisiitor, Filipp ja Banco (Verdi Nabucco, Don Carlos ja Macbeth), Mölder (Dargomõžski Näkineid), Komtuur (Mozarti Don Giovanni), Kaspar, Eremiit (Weberi Nõidkütt), Surin (Tšaikovski Padaemand), Ramphis (Verdi Aida), Lodovico (Verdi Othello), Ramses (Kaumanni Mina – Napoleon!) jpm. Leonid Savitski lahkus meie hulgast jäädavalt 2015. aastal.
VELLO PÄHN töötas pärast õpinguid Tallinna ja Peterburi Konservatooriumis kaheksa hooaega Rahvusooperis Estonia, millele on järgnenud vabakutselise dirigendi karjäär paljudes teatrites (Milano La Scala, Berliini Riigiooper, Savonlinna Ooperifestival, Dresdeni Semperoper, Göteborgi Ooper jt) ja kontserdisaalides mitmel pool Euroopas, USA-s ja Jaapanis. Alates 1988. aastast on Vello Pähn regulaarne külaline Pariisi Rahvusooperis, alates 1992. aastat seob teda tihe koostöö Hamburgi Riigiooperiga. Mõned aastad tagasi juhtis Vello Pähn Eesti Muusikaakadeemia ooperistuudiot, viimased neli hooaega oli ta Kuopio Linnaorkestri peadirigendiks Soomes. Möödunud hooajal juhatas ta Puccini Madama Butterflyd ning Donizetti Armujooki Berliini Riigiooperis, samuti sai teoks tema debüüt Viini Riigiooperis. Järgnevatel hooaegadel seovad Vello Pähna jätkuvad lepingud Hamburgis, Berliinis, Pariisis ja Milaanos.
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER kutsuti esimest korda kokku detsembris 1926. Väikesest raadioorkestrist Eesti esindusorkestriks kasvanud ERSO repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisaja heliloominguni sh Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Eduard Tubina ja Lepo Sumera sümfooniliste teoste esmaettekanded. 100-liikmeline ERSO annab tänapäeval aastas umbes 60 kontserti, esitades tavaliselt kolm kuni neli uut kava kuus. ERSO salvestab regulaarselt muusikat Eesti Raadiole ning on teinud koostööd plaadifirmadega Virgin Classics, Alba Records, BIS, Antes Edition, Globe, Signum, Ondine, Finlandia Records, Consonant Works ja Melodija. Viimastel aastatel üha enam tähelepanu pälvinud plaadistused kulmineerusid 2004. aastal võidetud eesti muusikute esimese Grammyga koos tütarlastekooriga Ellerhein ja Eesti Rahvusmeeskooriga orkestri loomingulise nõustaja Paavo Järvi dirigeerimisel. Märtsis 2006 valiti ERSO poolt salvestatud Edvard Griegi “Peer Gynt” BBC Music Magazine 18 000 lugeja poolt aasta parimaks heliplaadiks orkestrimuusika kategoorias.
Läbi 75-aastase ajaloo on ERSO peadirigentideks olnud Olav Roots, Paul Karp, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ning aastast 2001 Nikolai Aleksejev.
RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOOR alustas tegevust 1971. aastal RAM-i poistekoorina ja kandis üle kümne aasta Eesti Poistekoori nime. Alates 1997. aastast kuulub koor Rahvusooper Estonia koosseisu. Koori asutajaks oli professor Venno Laul, kes juhtis koori tegevust 30 aastat. 2001. aastal asus koori kunstilise juhi ja peadirigendina tööle Hirvo Surva. Rahvusooper Estonia Poistekoor töötab kooristuudiona, millel on neli koosseisu: põhikoor, B-koor ja kaks õppekoori, kus vokaalkunsti omandavad kokku 140 andekat noort lauljat. Põhikoor töötab klassikalise segakoori printsiibil, kus häälemurde läbinud poisid jätkavad laulmist juba tenorite või bassidena. Kooril on suuri teeneid eesti muusika tutvustajana ja klassikalise muusika esitajana nii kodu- kui välismaal. Koor on pälvinud vaimustatud vastuvõtu paljudes Euroopa riikides, Kanadas, USAs, Austraalias, Jaapanis ja mujal. Koori repertuaari krooniks on vokaal-sümfoonilised suurvormid (B. Britten Sõjareekviem, I.Stravinski Psalmide sümfoonia, C.Orff Carmina Burana jt.), mida on lauldud maailmakuulsate dirigentide käe all. On ilmunud 4 LPd ja 3 CDd. Erakordseks kogemuseks võimekatele laulupoistele on osalemine rahvusooperi lavastustes (Carmen, Boriss Godunov, Ooperimarakratid jt.).
Kava:
Georges Bizet (1838-1875): Avamäng (CARMEN)
Ruggero Leoncavallo (1857-1919):
Si puo, signori
Proloog (I PAGLIACCI)
Ruggero Leoncavallo: Recitar!/Vesti la giubba
Canio aaria (I PAGLIACCI)
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791): Dalla sua pace
Don Ottavio aaria (DON GIOVANNI)
Giuseppe Verdi (1813-1901): Perfidi!/Pieta, rispetto, amore
Macbethi aaria (MACBETH)
Modest Mussorgski (1839-1881):Dostig ja vyshei vlasti
Borissi aaria (BORIS GODUNOV)
Gioacchino Rossini (1792-1868): Miei rampolli femminini
Don Magnifico aaria (LA CENERENTOLA)
Georges Bizet: Tänavapoiste koor (CARMEN)
VAHEAEG
Eugen Kapp (1908-1996): Mõõkade tagumine (KALEVIPOEG)
Giuseppe Verdi: E lui! desso! l’Infante!/Dio, che nell’ alma infondere Carlo & Rodrigo duett (DON CARLOS)
Giuseppe Verdi: Quel vecchio maledivami!/Signor?
Rigoletto ja Sparafucile duett (RIGOLETTO)
Gaetano Donizetti (1797-1848): Tombe degliavi miei
Edgardo aaria (LUCIA DI LAMMERMOOR)
Giuseppe Verdi: Solenne in quest’ora
Alvaro ja Carlo duett (LA FORZA DEL DESTINO)
Charles Gounod (1818-1893): Vous qui faites l’endormie
Mephistophele serenaad (FAUST)
Cesar Franck (1822-1890): Panis angelicus
Olav Ehala (1950): Rahalaul (NUKITSAMEES)
Õhtut juhtis MART MIKK