Estonia Seltsi maaligalerii sai väärika täinduse, kui rahvusvahelisel ooperipäeval 25. oktoobril avati Rahvusooper Estonia sinises saalis Rein Raamatu poolt 1965. aastal maalitud portree Georg Otsast. Kohalviibinud kunstniku sõnul on oluline märkida, et teos kujutab Georg Otsa ennast oma tavapärase naeratusega Jago rolli kostüümis, mitte intrigandist ooperitegelasena. Estonia kostüümilaost oli tähtsa sündmuse puhul publikule vaatamiseks välja pandud Eldor Renteri kujundatud lavakostüümi originaal.
Rahvusooper Estonia teatrilaadal 25. augustil sai jätku ilus traditsioon, kui Pärnu maantee poolsel kõnniteel avati Vallo Järvi sümboolsed jalajäljed. Dirigent ja muusikajuht Vallo Järvi (1923-1994) tegevus oli Estoniaga seotud ligi 45 aastat. Praeguseks on Estonia maja ümbrusesse paigaldatud kokku 41 jalajäljepaari, need on teostanud skulptor Tiiu Kirsipuu ning paigaldanud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet.
Estonia Seltsi traditsioonilisel jõuluglögil anti üle Helmi Puuri nimeline stipendium, mille seekord sai Tallinna Muusika- ja Balletikooli / MUBA õpilane Annabel Vei. 1000 euro suuruse stipendiumiga kaasneb kunstnik Ivo Lille poolt valmistatud klaasist rändauhind.
Annabel alustas spordiga kolmeaastaselt võimlemisklubides Jaanika ning Piruett. Seitsmeaastaselt läks ta üle iluvõmlemisse, kus treener Larissa Gorbunova juhendamisel tuli rühmaga kolmel korral Eesti meistriks ning on esindanud Eestit võistlustel Valgevenes, Luksemburgis, Poolas, Bulgaarias, Leedus ja Soomes. Paralleelselt iluvõimlemisega alustas Annabel 2018. aastal õpinguid Tallinna Balletikoolis, nüüdseks on ta keskendunud üksnes balletile. Aastal 2022 sai Annabeli kooliks MUBA, kus tema õpetaja on Age Oks.
Helmi Puur (1933-2014) oli Estonia armastatud baleriin ja ballettmeister-repetiitor. Pärast Eesti Riikliku Koreograafiakooli lõpetamist jätkas ta õpinguid Leningradi A. Vaganova nimelises Balletiakadeemias. Tema lavateekond jäi tervislikel põhjustel ebaõiglaselt lühikeseks, Estonia solist sai ta olla vaid 1953–1955, 1958–1960 ja 1964–1966, kuid kasvõi ainult peaosad ballettides „Luikede järv“, „Esmeralda“, „Giselle“ ning „Romeo ja Julia“ jäädvustasid Helmi Puuri imelise ande meie balleti ajalukku igaveseks.
2006. aastal Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodud Estonia Seltsi allfondist antakse välja Helmi Puuri Klaudia Maldutise, Tiit Kuusiku ja Naan Põllu nimelisi stipendiume.
17. aprillil toimunud üldkogul esitleti raamatut “Estonia Seltsile antud aeg”, mille autoriteks on Arne ja Mart Mikk ning kujundajaks Peeter Laurits. Sündmusele lisas pidulikkust seltsi kammerkoor, kõnelesid autorid, Rahvusooperi peadirektor Ott Maaten ja Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt. 360 leheküljel leidub palju infot ja pilte, mis kunagi varem avalikkuse ette jõudnud pole. Teose ilmumist toetasid Eesti Kultuurkapital, Kultuurse Motobande nime kandnud heategevusaktsioon ning aktsiaselts Infortar. Raamatut saab osta kauplustest, teatri suveniiriletist või tellida kirjastuse Helios kodulehelt.
Traditsioonilisel seltsi jõuluglögil Rahvusooperi Valges saalis anti Tiit Kuusiku stipendium bariton Tamar Nugisele.
foto: Reelika Riimand
Stipendiumiga kaasneb skulptor Edgar Viiese poolt valmistatud pronksist rändauhind, mille kunagi kinkis seltsile Kaido Kuusik.
foto: Reelika Riimand
Tamar Nugis alustas lauluõpinguid Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Vivian Kallaste juhendusel ning lõpetas 2016. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri Taavi Tampuu lauluklassis. Kevadel 2016 täiendas Tamar Nugis end Sibeliuse Akadeemias, kus tema lauluõpetajaks oli Annika Ollinkari. Ta on osalenud prof. Eva Märtsoni ja Alexander Schmalczi Saksa Lied’i meistrikursustel, samuti on ta osa võtnud Asta Krikščiūnaitė, Margarita Gruzdeva, Jenny Anvelti, Natalja Bogaleva, Peter Konwitschny, Stephan Jörise jt meistriklassidest. Aastast 2020 on ta Rahvusooper Estonia solist.
Eesti ühe silmapaistvama baritoni Tiit Kuusiku (1911-1990) muusikukarjäär sai alguse Pärnu džässorkestris tšello- ja trummimängijana, ent tõeline kutsumus viis Kuusiku Tallinna Konservatooriumi Aleksander Arderi lauluklassi. Tema tähelend algas legendaarse võiduga Viini rahvusvahelisel lauljate konkursil, kus peavoorus esitatud Figaro kavatiini saatsid ovatsioonid ja ta pälvis esikoha kolmandas voorus laulmata. Hiilgava esitusega kaasnes hooajaks 1938/39 leping Viini Volksoperis. Õige pea pärast Teise maailmasõja puhkemist pöördus Kuusik kodumaale tagasi ning alustas pikka ja edukat karjääri Estonia teatris. Tiit Kuusiku repertuaaris oli lüürilisi (Silvio, Jeletski, Almaviva), dramaatilisi (Tonio, Tomski, Scarpia) ja buffo (Figaro, Petruccio) iseloomuga rolle. Lauljale endale meeldisid nii tõsine kui ka koomiline ooper, lemmikteostena nimetas ta „Sevilla habemeajajat“, „Boriss Godunovi“ ja „Rigolettot“, kus oli võimalusi nii lauluks kui ka mänguks.
Tiit Kuusik koos oma õpetaja Aleksander Arderiga, foto: Arne Miku arhiiv
22. oktoobril avati mälestusmärk Pärnumaal Pulli külas, tähistamaks kohta, kus meie esivanemad elasid juba enam kui 11 000 aastat tagasi. Simson von Seakylli poolt valmistatud koera skulptuur on eriline puuduva purihamba poolest, kuna hammas on arheoloogide poolt välja kaevatud ja muuseumisse viidud!
Samal päeval toimus meie kultuurielus veel teinegi tähtis sündmus: skulptuuri avamisele lisas meeleolu ühtaegu Eesti kõige vanema ning ka kõige noorema koori esimene esinemine avalikkuse ees. Ksenija Grabova dirigeerimisel laulis Estonia Seltsi Kammerkoor päikeselises sügisilmas kolm laulu.
19. septembril sai saja-aastaseks seltsi pikaajaline liige, laulja ja muusikategelane Kulno Raide. Seda pidulikku sündmust tähistati Estonia Restoranis toimunud seltsiõhtul, juubilar oli heas tujus ning täie tervise juures. Muusikalise üllatuse pakkus saksofonist Lembit Saarsalu.
28. augustil avati Viru hotelli ning Estonia teatrihoone vahelisel Pärnu maantee poolsel kõnniteel mälestusplaadid kolme kuulsa estoonlase – Teo Maiste, Mati Palmi ja Sulev Nõmmiku – sümboolsete jalajälgedega.
Mustast graniidist mälestusplaatide autor on skulptor Tiiu Kirsipuu, skulptuuride valmimist toetas aktsiaselts Infortar, tänavasillutisse said plaadid Tallinna Kommunaalameti abiga. Avamisel kõnelesid selle toreda traditsiooni algataja Arne Mikk, Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten ja AS Infortar juhatuse esimees Ain Hanschmidt.
Meie kultuurilukku tuntava jälje jätnud kuulsate estoonlaste sümboolsete jalajälgedega plaate on teatri ümbruses tänaseks juba 40.
Estonia Selts nimetas helilooja Arvo Pärdi seltsi auliikmeks eriliste teenete eest seltsi eesmärkide saavutamisel. Auliikme sertifikaat anti üle 20. mail Laulasmaal, kui seltsi delegatsioon külastas Arvo Pärdi Keskust.
foto: Kaupo Kikkas
Lisaks Arvo Pärdile on seltsil veel neli auliiget: dirigent Neeme Järvi, pianist Peep Lassmann, estoonlane Arne Mikk ning Eesti päritolu Soome poliitikategelane ja publitsist Jutta Zilliacus.
Varasemalt on auliikmeteks olnud Veljo Tormis, Roman Toi, Gustav Ernesaks, Jaan Kross, Kalju Lepik, Eino Tamberg, Vive Tolli, Tiit Kuusik, Käbi Laretei, Hugo Lepnurm jt.
18. aprillil austas oma kohalolekuga Estonia Seltsi üldkogu Vabariigi President Alar Karis.
Riigipea ütles oma tervituskõnes: „Estonia Selts on üks võimsamaid kodanikualgatusi, mis Eestis kunagi on olnud ja seda nii vaimult kui tegudelt. Ulatudes tagasi eestluse ja meie rahvusliku iseteadvuse ja -olemise tekkeni, on Estonia Selts tegelenud eesti vaimsete ideaalide ja püüdluste kasvatamisega, liitnud ning ühendanud sarnaste huvide ja väärtustega inimesi, aidanud eestlasi saada haritud kultuurrahvaks.
Ilmselt ei osanud see seltskond käsitöölisi, kaupmehi ja ametnikke üht laulu- ja mänguseltsi 1865. aasta oktoobrikuus Viru tänava korteris asutades aimatagi, millele nad aluse panevad. Et luuakse ühendus, mis kestab üle 150 aasta; mis teostab ühe rahva kultuuri- ja vabaduseunistusi; mis paneb aluse sellesama rahva kutselisele teatrile ja muusikakultuurile; korraldab laulupeo ja ehitab teatrimaja, mille rüpes seadustab Asutav Kogu Eesti Vabariigi. /…/
Kui Estonia 1944. aasta märtsipommitamises hävis, soovis Estonia Selts seda taas üles ehitada. Okupatsioonivõim keelas vastusena seltsi hoopis ära. Praegu pommitatakse ühte teist riiki ja nende teatreid. Aga kui see õudus seal lõppeb – ja ta lõppeb ning headus võidab kurja –, siis tulevad sealsed Estonia seltsid ja ehitavad teatrid jälle üles. Sest seltsid on juba kord sellised. Nad on sitked, tugevad ja täis lootust helgemale tulevikule.
Ma tänan teid, armas Estonia Selts, et te meie ideaale ja püüdlusi läbi aegade kannate, meie rahvuslikku kultuuri edendate ja vaimsust hoiate. Ühele väikesele rahvale on see elu ja surma küsimus. Elagu Estonia!“
Kuna samal päeval sai seltsi taasasutaja ning auliige Arne Mikk 88 aastaseks, õnnitlesid teda nii president Alar Karis, Rahvusooperi peadirektor Ott Maaten kui ka Estonia Seltsi Segakoor koos dirigent Heli Jürgensoniga.
Aastakoosoleku päevakorra viimase punktina otsustas üldkogu ühehäälselt, et seltsi juhatajana jätkab Mart Mikk.
