Estonia Selts

Estonia Seltsi juhataja Mart Mikk andis Valges saalis toimunud seltsi koosolekul Eesti Rahvusballeti solistile Laura Maya y Rosiersile üle Klaudia Maldutise nimelise loominguliseks tegevuseks mõeldud stipendiumi ning sellega kaasneva Ivo Lille loodud klaasist rändauhinna, mis varasemalt on kaunistanud Marika Muiste, Aleksander Prigorovski, Triinu Leppiku ja Ketlin Oja kodusid.

Laura Maya on töötanud mitmetes teatrites, sh Flandria Kuninglikus Balletis, Landestheater Linzis ja Baieri Riigiballetis. Aastal 2018 liitus ta Eesti Rahvusballeti trupiga ning aastast 2020 on ta samas solist. Laura Maya lavatöö on pälvinud mitmeid auhindu. Biarritzi rahvusvahelisel klassikalise tantsu konkursil (2012) võitis ta pronksmedali. Tanzolymp võistlusel Berliinis võitis ta IV auhinna ja stipendiumi Müncheni Balletiakadeemia, Goh Balletiakadeemia (Vancouver) ja Washingtoni Balleti kursustele (2014). Londoni Kuningliku Balleti suvekursustel sai ta eripreemia aastatel 2012, 2013 ja 2014. Aastal 2020 oli ta Eesti teatri aastaauhindade nominent balleti kategoorias nimirolli eest Schiavoni balletis „Alice Imedemaal“, peaosa eest Prokofjevi balletis „Romeo ja Julia“ ning Stella rolli eest Meckleri/Ochoa/Salemi balletis „Tramm nimega Iha“. 

Klaudia Maldutis (1910–1995) õppis tantsimist Rahel Olbrei juures ja oli aastatel 1926-1944 Estonia balletisolist ja priimabaleriin. Tema tipprollideks kujunesid Odette Tšaikovski “Luikede järves” ja nimiosa Adami “Giselle”’is, eriti aga Tao-Hoa osa Glieri “Punases moonis”, kus avaldus tema erakordne dramaatiline anne. Klaudia Maldutis tantsis ennast lühikese ajaga teatrikülastajate südamesse. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, sealt edasi Itaaliasse ning alates aastast 1947 sai tema uueks kodumaaks Argentina, kus ta tantsis esmalt mõningaid solistirolle Teatro Colonis, hiljem tegutses tervelt 20 aastat vabakutselise tantsijana üle kogu riigi koos oma abikaasa Kaljo Kõksiga. Alles 1994. aastal kolis Klaudia Maldutis tagasi Tallinnasse, kus tema auks etendus Estonias Adami “Giselle”. Napilt aasta hiljem lahkus armastatud tantsija meie hulgast igaveseks.

2006. aastal Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodud Estonia Seltsi allfondist antakse välja Helmi Puuri, Klaudia Maldutise, Tiit Kuusiku ja Naan Põllu nimelisi stipendiume. Kuna eelmisel aastal jäi piirangute tõttu seltsi jõuluüritus ära, sai korraga pidulikult meeles peetud nii 2020. kui ka 2021. aasta laureaate.

19. veebruaril täitus 101 aastat kirjanik Jaan Krossi sünnist. 1947. aastal Patarei vanglas olles kirjutas ta luuletuse „Hinge sünd“ ning unistas, kuidas ta selle Estonias ette kannab. Seda ei juhtunud kunagi. Estonia Selts otsustas oma auliikme unistuse tema sünniaastapäeval ellu viia.

1947. aastal kirjutas Jaan Kross oma toonasele abikaasale Helga Pedusaarele vanglast samal aastal loodud luuletuse kohta järgmised read: „“Hinge sünd“ on pikemaist parim. [Heiti] Talvik pidas seda koguni pea meie luule parimaks asjaks üldse. /…/ kujutlesin vist ka silmapilguks, kuidas kord tuleb aeg, kui  s e e  k õ i k  on siin õnnelikult möödas ja kuidas ma seda, “Hinge sündi”, kirjandusõhtul “Estonias” ette kannan ja kuidas seda hääletu huviga kuulatakse. Mida muidugi iial ei ole toimunud.“

19. veebruaril pandi Estonia teatris publiku jalutusruumi üles A1 mõõdus koopia vanglas kirja pandud luuletuse käsikirjast. Samal õhtul luges vahetult enne etendust Tallinna Linnateatri näitleja Alo Kõrve Estonia laval ette luuletuse „Hinge sünd“.

Estonia Seltsi juhataja Mart Mikk: „Idee tekkis, kui vestlesin pärast ETV-s nähtud intervjuud lapsepõlvesõbra Eerik-Niiles Krossiga, kes andis oma isa vanglas kirjutatud kirjadest välja raamatu „Kallid krantsid“. Jaan Kross oli üks Estonia Seltsi taasasutajatest 1990. aastal, tema side muusikateatriga on märkimisväärne: lisaks neljale ooperilibretole – „Reigi õpetaja“, „Barbara von Tisenhusen“, „Cyrano de Bergerac“ ja „Raeooper” – on ta tõlkinud eesti keelde Puccini ooperi „Gianni Schicchi“. Minu arvates on ääretult uhke, et ühe Jaan Krossi unistustest tema 101. sünniaastapäeval teoks saame teha.“

Rahvusvahelise konkursi «Georg Ots 100. MEEDIA» žürii Arne Miku juhtimisel kuulutas välja võitjad:

Irina Svensson, Eesti — bussireis kahele Peterburgi koos teatrikülastusega;

Dario Zoric, Taani — bussireis kahele Helsingisse koos teatrikülastusega;

Igor Makurin, Venemaa — bussireis kahele Tallinnasse koos teatrikülastusega.

Eripreemiad saavad Rein Sikk, kultuuriselts “Prichudje” ja Taivo Liiva, Eestist ning Tatjana Ljubina, Olga Klimenkova ja Marina Aleksejeva, Venemaalt.

Korraldajad tänavad kõiki konkursist «Georg Ots 100. MEEDIA» osavõtjaid suurepäraste tööde ning väljapaistva eesti laulja meenutamise eest. Konkursi tulemuste piduliku väljakuulutamise ning laureaatide autasustamise täpne koht ning aeg kuulutatakse välja 2021. aasta esimese kvartali jooksul, sõltuvalt olukorrast COVID-19 pandeemiaga seonduvalt. Võitjaid informeeritakse varakult.

Eelmisel aastal kuulutasid Rahvusooper Estonia, Peterburlaste maailmaklubi, Venemaa turismiajakirjanike gild TourPressClub ja Estonia Selts välja rahvusvahelise konkursi parimale publikatsioonile Georg Otsast. Žüriisse kuulusid Arne Mikule lisaks Soome teleprodutsent ja saatejuht Aarno Cronvall, Peterburlaste maailmaklubi juhatuse esinaine Valentina Orlova Venemaalt ning muusikateadlane ja kultuuriajakirjanik Tiina Mattisen.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures olevast Estonia Seltsi alamfondist anti Tiit Kuusiku nimeline stipendium Rahvusooper Estonia sopranile Olga Zaitsevale. 750 euro suuruse stipendiumiga kaasneb skulptor Edgar Viiese poolt valmistatud pronksist rändauhind, mille kunagi kinkis seltsile Kaido Kuusik. Palju õnne!

Rahvusooper Estonia teatrilaadal 2. septembril sai jätku Estonia Seltsi poolt algatatud traditsioon, mille kohaselt legendaarsete estoonlaste jalajäljed liiguvad meie kauni teatri- ja kontserdihoone suunas:
Eri Klas (1939-2016)

Helmi Puur (1933-2014)

Uno Järvela (1926-2012)

7. mail suri 101-aastasena Estonia Seltsi auliige, koorijuht, pedagoog ja helilooja Roman Toi. Seltsi liikmed austasid Eesti koorimuusika suurkuju mälestust leinaseisakuga Estonia Talveaias.

Alates 2008. aastast annab Estonia Selts välja Naan Põllu nimelist stipendiumit Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulueriala üliõpilastele eesti heliloojate vokaalteoste esitamise eest. Varasemalt on Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures asuvast allfondist saanud toetust Simo Breede (2008), Karolis Kaljuste (2011) ja Ille Saar (2014). Tänavu sai aastatel 1921-1998 elanud tenori nime kandva stipendiumi Raiko Raalik nimiosa kehastamise eest Eino Tambergi ooperis „Cyrano de Bergerac“. Värske stipendiaat andis koos pianist Siim Selisega Estonia Seltsi traditsioonilisel advendikohvil tänutäheks väikse kontserdi.

Naan Põld (1921−1998), foto: Rahvusooper Estonia arhiiv

Laupäeval 28. oktoobril toimus Tallinna Jaani kirikus kontserdisarja “Kirikukellad meie linnas” raames Estonia Seltsi Segakoori kontsert.
Esitusele tuli Andreas Rombergi “Kellalaul”, solistideks olid Kristina Vähi (sopran), Tiiu Otsing (metsosopran), Valter Soosalu (tenor) ja Olari Viikholm (bass).
Orelit mängis Ene Salumäe, uue kellamängu kelladel, mille hulgas helises ka Estonia Seltsi poolt annetatud kell, mängis Madis Metsamart.
Dirigent oli Heli Jürgenson.
Enne kontserdi algust lausus kellale head soovid kaasa Estonia Seltsi auliige Arne Mikk.
Kavalehel oli kirjas:
“Estonia Seltsi poolt korraldatud esimesed koorilaulu ja puhkpillimuusika kontserdid 1870. aastal toimusid just Tallinna Jaani kirikus. Kui Estonia Selts sai 150-aastaseks, otsustas juhatus kinkida Jaani kirikule läheneva juubeli puhul seltsi poolt ühe kella, milles kõlab mi-noot, ehk E nagu Estonia.
Estonia Seltsi auliikmelt, kadunud Kalju Lepikult on pärit luuleread:
“Miks kumin kella valati
kui rõõm, kui rusuv raskus
Memm avas Piibli alati
kui kumin kambri laskus”
Ootame põnevusega, milline kumin hakkab kõlama meie kellas alates 17. detsembrist, mil kogu kellamäng paigutatakse oma päris asukohta Jaani kiriku tornis!

Videomeenutus Kultuurse Motobande viimasest heategevuslikust motorännakust Prantsusmaa Alpidesse. Heade toetajate abiga kogunes 4500 eurot, mille eest valmib raamat Estonia Seltsi väärikast ajaloost.